Moodul 'ÜLDMOODUL'

Alates 2009. a sisseastujate õppekava ainekavad

ÜLDMOODUL

I. Teoreetilised üldained
• Inglise keel
• Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika
• Kunstiajalugu
• Visuaalse keskkonna ajalugu
• Filosoofia
• Ettevõtluse alused
• Sissejuhatus disaini
• Sissejuhatus restaureerimisse

II. Praktilised üldained
• Joonistamine
• Maalimine
• Maalipraktika
• Üldkompositsioon ja värvusõpetus
• Kujutav geomeetria
• Arvutigraafika
• Fotograafia


ÜLDMOODUL

I. Teoreetilised üldained

INGLISE KEEL
Maht 4 EAP

Eesmärk
Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste.

Aineploki üldised õpiväljundid
Aine läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust;
• omandanud inglise keele grammatika ja sõnavara ulatuses, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B1/B2;
• tuleb vastaval tasemel toime kunsti- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult vastaval tasemel;
• on omandanud lühikese ingliskeelse kunstialase suulise ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused.

Inglise keel I 2 EAP, I semester, mitteeristav hindamine

Sisukirjeldus
• Vestlusteemad ja sõnavara.
• Ettevalmistus kunstialasteks ettekanneteks.
• Kunsti puudutav üldsõnavara.
• Haridusalane terminoloogia.
• Vestlus ja arutelu mitmesugustel teemadel.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara;
• on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused;
• tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult;
• suudab inglise keeles suhelda.


Inglise keel II 2 EAP, II semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Vestlusteemad ja terminoloogia.
• Tööalane sõnavara, CV kirjutamine ja töövestlus.
• Muuseumid, galeriid, reisimine.
• Kunstivoolud.
• Erialane sõnavara.
• Erialased ettekanded ja arutelud.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara
• on omandanud ingliskeelse erialase või/ja etteantud teemal ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused;
• tuleb toime töö-, kunsti- ja erialaste tekstide lugemise, sisu refereerimise ja anaalüüsiga nii suuliselt kui kirjalikult;
• suudab koostada ingliskeelse CV;
• suudab mitmesugustel teemadel inglise keeles vestelda ja arutleda.


EESTI KEEL JA KIRJALIKE TÖÖDE METOODIKA
Maht 6 EAP

Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab end väljendada nii esseistlikus kui ka teaduslikus stiilis nii kirjalikult kui ka suulisel esinemisel;
• oskab kasutada emakeelt, vältides stiilivigu;
• tunnetab eesti keele omapära Euroopa üldises keelesituatsioonis;
• tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise (kirjastiilid, kirjasuurused, jne) ja koostamise (tööde struktuur) põhinõudeid;
• teab, mida arvestada uurimisteema valikul, kuidas otsida teoreetilisi allikmaterjale, kuidas püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; oskab viidata kasutatud kirjandusele ja refereerida materjale, vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ning täiendavaid uurimustöö lisasid.

Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika I 1 EAP, II semester, mitteeristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Teadusliku töö tunnusjooned ja liigid.
• Teaduslike tööde stiil ja keel.
• Kirjalikud õpioskused.
• Esseed ja referaadid.
• Teaduslike tekstide mõistmise ja koostamise eripärad.
• Väidete esitamine ja nende tõestamine.
• Kirjaliku töö struktuur ja vormistus.
• Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, nõuded kirjandusloetelule.
• Terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste;
• tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid;
• tunneb teaduslike tekstide lugemise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ja koostada märkemeid ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu;
• tunneb teadusliku žanri keelelist ja stiililist eripära;
• väljendab oma mõtteid loogiliselt.

Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika II 2 EAP, III semester, mitteeristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Võõrmõjud eesti keeles ja tsitaatsõnade kasutamine.
• Bürokraatiakeele ilmingud.
• Liiased väljendid.
• Veaohtlikud sõnad kokku- ja lahkukirjutamises.
• Rektsioonilaiendid.
• Koordinatsioon, ellips ja kiilung.
• Relatiivlause paiknemine.
• Sõnavara ja stiiliõpetus, kõne- ja lausekujundid, fraseoloogilised väljendid.
• Laenuline sõnavara ja keeleuuendus.
• Sõnastusvead: süntaktilis-stilistilised, semantilis-leksikaalsed, loogikavead ja sisulised vastuolud.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust;
• on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest;
• oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste;
• väldib sõnastus- ja loogikavigu;
• tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid.

Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika III 1 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Teksti liigid žanripõhiselt (essee, uurimus, traktaat, arutlus, tööprotsessi kirjeldus, päevik, ametikiri jt).
• Teksti sisemine loogika, ülesehitus ja materjali liigendamine.
• Oskuskeel ja üldkeel.
• Kirja-, stiili- ja kirjavahemärkide vead.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• tunneb erinevaid tekstiliike ja oskab vastavalt valitud žanrile koostada erinevaid tekste;
• oskab teksti liigendada ja loogiliseks tervikuks arendada;
• tunneb oma eriala terminoloogiat;
• väldib keelelisi vigu.

Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika IV 2 EAP, VII-VIII sem, mitteerisav hindamine.

Sisukirjeldus
• Teadusliku töö tunnusjooned.
• Soovitused teoreetiliste materjalide leidmiseks.
• Teema valik.
• Uurimisprobleemi sõnastamine ja fokuseerimine, uurimisküsimuste täpsustamine.
• Probleemi olulisuse ja uurimisväärsuse põhjendamine.
• Teoreetiliste allikate kriitika.
• Märkmete vormistamine.
• Uurimustöö metodoloogilised lähtekohad.
• Lõputöö struktuur ja vormistus.
• Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, kirjandusloetelu koostamine.
• Lõputöö esitlemine.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid;
• oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale, püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke;
• oskab eristada kvalitaiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi;
• oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid;
• tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid.


KUNSTIAJALUGU
Maht 8 EAP

Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• omab ülevaadet kunstikultuuri arenguloolistest sõlmpunktidest;
• teab kursusel käsitletud olulisemaid kunstiperioode, -maid, -teoseid, koolkondi ja kunstnikke;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali analüüsida;
• märkab ja mõtestab kunsti avaramas kultuurisfääris ja ühiskonnas;
• on võimeline kujundama põhjendatud kunstialaseid hoiakuid ning analüüsima oma töid kasutades erialast terminoloogiat;
• orienteerub iseseisvalt nüüdiskunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas.

Kunstiajalugu I 3 EAP, II semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Antiik-Kreeka ja -Rooma kultuuripärand, antiigi ja varakristliku kunsti vahekord.
• Islami kunsti mõju romaani stiili väljakujunemisel.
• Keskaja kunstikultuur ja rahvusvaheline gootika.
• Uusaja universaalse kunstnikutüübi sünd Itaalia renessansskultuuris.
• Manerism – ajastu usuliste vastuolude peegelpilt.
• 17. sajandi kunstimaailmade paljusus, barokilik elutunnetus ja Prantsusmaa juhtroll kunstimaailmas.
• 18. sajandi rokokoo versus kodanlik kunst.
• Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas.
• Klassitsism versus romantism
• Baltisaksa kunstikultuur Eestis 17. sajandist kuni 19. sajandi alguseni.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest alates antiikajast kuni 19. saj alguseni;
• teab Euroopa tähtsamaid kunstnike ja visuaalse kunsti näiteid antiikajast kuni 19. saj alguseni;
• mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse;
• oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega.

Kunstiajalugu II 2 AP, III semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Prantsuse kunst 19. sajandil.
• Romantism.
• Realism.
• Imprsessionism.
• Postimpressionism.
• Juugend, sümbolism, rahvusromantism.
• Fovism, kubism.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet modernismi klassikast ja mõistab 20. sajandi kunstistrateegiaid;
• teab Euroopa 20. sajandi tähtsamaid kunstnikke, koolkondi ja visuaalse kunsti näiteid;
• mõistab kunstiuuenduse kui protsessi tähtsust üldises kultuuriloos;
• tunneb kunstikirjanduses ja -kriitikas kasutatavaid olulisemaid mõisteid ja termineid;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada.

Kunstiajalugu III 3 EAP, IV semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism.
• Futurism, dada, sürrealism.
• Saksa ekspressionism, „Die Brücke“, „Der Blaue Reiter“.
• 1940-50-ndad USA-s, New Yorgi koolkond, abstraktne ekspressionism.
• Pop-kunst USA-s ja Euroopas, konseptualism, minimalism.
• Neo-ekspressionism, transavangard, postmodernism.
• Eesti kunst 1920-30-ndatel, Pallas.
• Eesti kunst II MS ajal ja peale sõda.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• orienteerub kaasaegse kunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas;
• on omandanud teatava hulga kunstiajaloo-alaseid teadmisi;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada;
• on saanud ülevaate eesti kunstiajaloost;
• suudab seostada eesti kunstiajalugu euroopa kunstiprotsessidega ja näha tervikut.


VISUAALSE KESKKONNA AJALUGU (vastavalt õppekavale)
Maht 4 EAP

Eesmärk on saada algteadmised dekoratiivkunsti ja interjööri arenguloolistest sõlmpunktidest ja eesti rahvakunsti erinevatest valdkondadest.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab algteadmisi erinevate ajastute ruumiprogrammide väljakujunemisest, sisekujundusstiilidest ning dekoratiivkunstiesemete paigutusest interjöörides alates renessansist kuni 20. sajandi lõpuni;
• oskab vormitunnuste põhjal teha vahet erinevatel stiilidel ja teab vormimuutuste põhjusi ning kultuurilist tausta;
• tunneb Euroopa suunda näitavaid interjööre, teab olulisemaid arhitekte ja sisekujundajaid ning oskab vahet teha erinevate ajastute ruumikujundusvõtetel;
• orienteerub eesti rahvakunsti ja lähinaabrite rahvaloomingu erinevates aspektides ja kõrgkultuuridest saadud impulssides;
• suudab näha eesti rahvakunsti seost nüüdisaegse sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga.

Visuaalse keskkonna ajalugu I 1 EAP, II semester, mitteeristav hindamine.
Rahvakunst

Sisukirjeldus
• Rahvakunsti mõiste, aines ja piirid.
• Rahvakunsti mõjutavad ajaloolised, sotsiaalsed ja keskkonnategurid.
• Arhitektuur, elamusisustus, tarbevara ja tööriistad.
• Kombed ja tavad; märgid ja sümbolid.
• Rahvarõivad, ehted, vaibad: tähenduslikkus, funktsioon, materjal, tehnika, paikkondlikud eripärad, mood.
• Traditsioonid ja rahvakunst kui inspiratsiooniallikas tänapäeval.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet rahvakunsti mõjutavates teguritest;
• orienteerub eesti rahvakunsti erinevates aspektides;
• on tutvunud eesti rahvarõivaste, ehete ja tarbeesemete paikkondlike eripärade, sümboolika, erinevate tehnikate ja materjalidega;
• omab eeldust eesti rahvakunsti loovaks arendamiseks nüüdisaegses sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas.

Visuaalse keskkonna ajalugu II 3 EAP, III semester; eristav hindamine.
Dekoratiivkunsti stiilid ja interjööriajalugu

Sisukirjeldus
• Varasemate kultuuride ornamentika mõju 18.-20. sajandi dekoratiivkunstile.
• Dekoratiivkunst ja ruumikujunduspõhimõtted gooti- ja renessansiperioodil.
• Barokk ja rokokoo dekoratiivkunstis ja interjööris.
• Idamaade mõju Euroopa 16.-19. sajandi dekoratiivkunstile.
• Klassistsistlikud ja historistlikud interjöörid.
• Dekoratiivkunsti suhted tööstusliku tootmisega. Arts and Crafts liikumine.
• Juugend ja Art déco dekoratiivkunstis ja interjööris. Eesti rahvusromantism.
• Modernism, funktsionalism ja traditsionalism interjöörikujunduses. Bauhaus, Skandinaaviamaad.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on saanud algteadmised dekoratiivkunsti erinevatest valdkondadest, vormi ja ornamentika arengust ja transformeerumisest stiiliajaloos;
• teab põhilisi interjöörikujunduse ja ruumiplaneerimise põhimõtteid alates keskajast kuni 20. sajandi keskpaigani;
• orienteerub erinevate ajastute olulisemates ajaloolistes stiilides ja ruumikujundusvõtetes ning oskab vormitunnuste põhjal teha nende vahel vahet;
• teab stiilide vaheldumise peamisi põhjuseid ja kultuurilisi tagamaid;
• suudab kirjeldada ja analüüside erinevaid stiiliperioode, kasutades erialast terminoloogiat.


FILOSOOFIA
Maht 6 EAP

Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab alusteadmisi filosoofiast (põhimõisted, valdkonnad, koolkonnad, perioodid) ja oskab neid väljendada;
• oskab kasutada neid teadmisi, avamaks arutlevas vormis filosoofia põhiküsimusi;
• on teadlik filosoofia ajaloolisest iseloomust ning selle ajaloo mõjust tänasele kultuurilisele situatsioonile;
• on välja arendanud mõninga loova ja kriitilise mõtlemise võime filosoofia käsitlusala piires ning oskab vajadusel seda rakendada ka teiste kultuurivaldkondade käsitlemisel.

Filosoofia I 2 EAP, IV semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Filosoofia sünd; joonia koolkond.
• Eleaadid ja antiikatomistid.
• Sokrates ja sofistid.
• Platon ja Aristotels.
• Hellenism.
• Antiikfilosoofia tänapäevased tõlgendused.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• evib alusteadmisi antiikfilosoofiast;
• on teadlik filosoofia (Vana-Kreeka) päritolust ning filosoofiliste põhiküsimuste kujunemisest;
• on teadlik filosoofilise mõtlemise kujunemisest kui alternatiivist müüdilisele maailmamõistmisele;
• on tutvunud eetiliste küsimuste kujunemislooga;
• oskab analüüsida filosoofiavaldkonda lähtuvalt selle jaotumisest distsipliinideks nagu eetika, epistomoloogia, metafüüsika ja esteetika;
• tunneb hellenismiaja filosoofia iseärasusi võrreldes klassikalise perioodiga.

Filosoofia II 2 EAP, V semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Hilishellenism.
• Keskaegne filosoofia; jumalatõestused.
• Uusaegne filosoofia; ratsionalistid, empiirikud.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• evib alusteadmisi kesk- ja uusaegsest filosoofiast;
• oskab käsitleda kristliku maailmanägemise seost filosoofilise mõtlemisega ja selle seose muutumist läbi keskaja;
• tunneb uusaegse loodusteaduse ja filosoofilise mõtlemise seoseid ning loodusteadusliku mõtlemise mõju endisele skolastilisele paradigmale.

Filosoofia III 2 EAP, VI semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• David Hume ja Immanuel Kant.
• Valgustus, modernism.
• Postmodernism ja kaasaja filosoofia.
• Analüütilise ja kontinentaalse filosoofia eristus.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• Evib alusteadmisi 19. ja 20. sajandi filosoofiast;
• oskab käsitleda valgustuse mõistet seoses Kanti-eelse ja -järgse filosoofiatraditsiooniga;
• orienteerub (mõningal määral) kaasaja filosoofiavoolude paljususes;
• oskab käsitleda tänapäevaste filosoofiaprobleemide seost kogu eelneva filosoofiatraditsiooniga.


ETTEVÕTLUSE ALUSED
Maht 4 EAP

Eesmärk on tutvustada ettevõtluse põhimõtteid ja anda baasteadmised oma loominguliste saavutuste realiseerimiseks ettevõtluskeskkonnas.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest ja esmaseid teadmisi osalemiseks majandustegevuses;
• orienteerub ettevõtluse terminoloogias, valdab baasteadmisi ettevõtluse põhimõtetest ja oskab neid praktikas kasutada;
• on omandanud teadmised seadusandlusest, toetusmehhanismidest ja erinevatest ettevõtlusvormidest, mis on abiks edaspidiste äriprojektide edukaks elluviimiseks, samuti tegutsemisel eraettevõtjana;
• on saanud isikliku äriplaani koostamise kogemuse ja oskab seda rakendada; suudab algatada ning ellu viia erinevaid kunstiprojekte;
• tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades.

Ettevõtluse alused I 2 EAP, VI semester, mitteeristav hindamine

Sisukirjeldus
• Majanduskeskkond, indiviid ja majandus.
• Väikeettevõtlus, ettevõtluse vormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, MTÜ).
• Toetusmeetodid turunduses: reklaam, avalikud suhted, isiklik müük, promotsiooniüritused.
• Turustuskanalid.
• Ettevõtte asutamisdokumendid ja registreerimine, kapitali allikad.
• Ettevõtte siseplaneering.
• Tööturg Eestis ja Euroopa Liidu riikides.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest;
• orienteerub ettevõtluse terminoloogias, põhimõtetes ja dokumentatsioonis;
• tunneb erinevaid ettevõtluse vorme;
• teab turundusmeetodeid ja oskab kasutada turunduskanaleid;
• tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades.


Ettevõtluse alused II 2 EAP,VII semester, eristav hindamine
Sisukirjeldus
• Ettevõte ja äriplaan.
• Kunstiinstitutsioonid; kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii roll kunstielus.
• Kunstniku portfoolio.
• Kunstiprojekt, kontseptsoonist ja planeerimisest teostuseni.
• Projekti eelarve koostamine, rahastusvõimalused, rahastusallikad ja rahataotlused.
• Näituse kommunikatsioon, trükised, kujundus.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab koostada äriplaani;
• teadvustab kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii rolli kunstielus;
• oskab kirjutada ja algatada kunstiprojekte ning viia neid läbi konseptsioonist teostuseni;
• tunneb erinevaid rahastus- ja toetusallikaid ja oskab koostada projekti eelarvet;
• suudab koostada ja kureerida näitust ja teab reklaami, trükiste ja kujunduse koostamise konseptsioone ja põhimõtteid.


SISSEJUHATUS DISAINI (vastavalt õppekavale) 3 EAP, II semester, eristav hindamine

Eesmärk on teadvustada disainiga seotud protsesse, vaadata disaini laiemas kontekstis ning tutvustada disaini kui eriala.

Sisukirjeldus
• erinevad lektorid ja teemad, loengud, õppereisid, -filmid ja videod;
• loomemajandus Eestis ja maailmas;
• bränd ja ettevõtlus;
• disain laiemas kontekstis/disain kui protsess, ökodisain;
• tarbekunst ja disain;
• disainiajaloo sõlmpunktid ja olulisemad terminid;
• eesti tarbekunst/disain ja disainerid;
• töö stilistina – praktilise kogemuse jagamine;
• disainiseminar.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• orienteerub disaini valdkonna teemades;
• orienteerub disaini valdkonna terminoloogias;
• teadvustab disaini rolli ühiskonnas;
• oskab hinnata oma sobivust disainialaseks tööks.

SISSEJUHATUS RESTAUREERIMISSE (vastavalt õppekavale) 3 EAP, III semester, eristav hindamine

Eesmärk on anda ülevaade muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost, eesmärkidest, seadusandlusest ning kultuuripärandi säilitamise põhimõtetest ning tutvustada restaureerimist kui eriala.

Sisukirjeldus
• Lühike sissevaade restaureerimise/konserveerimise terminoloogiasse.
• Restaureerimise- konserveerimise ajalugu.
• Restaureerimis- ja konserveerimiseetika ja –filosoofia.
• Süsteem Eestis (seadusandlus, institutsioonid, haridus, inimesed, töövõimalused).
• Külaskäigud konserveerimisega tegelevatesse asutustesse.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• orienteerub restaureerimise terminoloogias;
• omab ülevaadet kutsele esitatud nõuetest;
• oskab hinnata oma sobivust restaureerimisalaseks tööks.


II. Praktilised üldained

JOONISTAMINE
Maht 10 -18 EAP (vastavalt õppekavale)

Eesmärk
Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on arendanud nägemise/mõõtmise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu joonistamise alusteadmisi: kompositsioon/ülesehitus, struktuur/ruum/perspektiiv, tekstuur/faktuur, vorm, inimese anatoomia/proportsioon, valgus/vari, üldistuse ja detaili vahekord;
• rakendab neid vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi natuurist joonistamisel;
• kasutab erinevaid joonistusmaterjale (grafiitpliiatsid, süsi, sangviin, pastell, seepia) ja joonegraafika võimalusi;
• oskab vabakäeliselt skitseerides visualiseerida erinevaid ideid;
• on arendanud oma nägemismälu.

Joonistamine I 2 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Geomeetrilised vormid ja natüürmort.
• Ülesehitus ja kompositsioon.
• Proportsioonid ja suurused.
• Valgus ja vari.
• Perspektiivireeglid.
• Tahk- ja traatpea.
• Joonegraafika.
• Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur.
• Visandid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• teab ja rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid;
• oskab kujutada geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega;
• on võimeline komponeerima tahk- ja traatpea erinevaid vorme;
• suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist);
• tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid);
• oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi.

Joonistamine II 3 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Kipspea.
• Inimpea ja portree.
• Käed ja jalad.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja –materjalid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab joonistada kips- ja inimpead, portreed, käsi ja jalgu, arvestades proportsiooni- ja anatoomiareegleid;
• annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist);
• tunneb perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid;
• tabab kiiresti, visandades figuuri iseloomulikku poosi;
• oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi.

Joonistamine III 2 EAP, III semester, eristav hindamine (komisjoniga.)

Sisukirjeldus
• Portree ja poolfiguur.
• Inimskelett ja torso.
• Vorm/valgus/vari.
• Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja -materjalid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab joonistada portreed ja poolfiguuri, arvestades modelli isikupära, inimpea ja -keha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid;
• tunneb inimskeleti ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid;
• oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi;
• tabab kiiresti visandades figuuri iseloomulikku poosi;
• tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid
• kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi.

Joonistamine IV. Figuur 3 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Figuur ja akt.
• Anatoomia- ja proportsioonireeglid.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Perspektiiv.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja -materjalid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kujutada inimfiguuri ja akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid;
• oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi;
• tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid;
• kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale;
• rakendab oma töödes joonegraafika võimalusi;
• on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose.

Joonistamine V 2 EAP, V semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Akt.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Anatoomia- ja proportsioonireeglid.
• Interjöör.
• Perspektiiv.
• Joonegraafika.
• Visandid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kujutada akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid;
• oskab valguse-varjuga, hele-tumedusega modelleerides edasi anda vormi;
• suudab perspektiivireegleid rakendades kahemõõtmelisel pinnal kujutada ruumi;
• tunneb erinevaid pind- ja kattematerjale ja suudab loovalt kasutada erinevaid joonegraafika võimalusi;
• on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose ja olemust;
• kasutab joonistuslike võimalusi isikupäraselt ja loovalt.

Joonistamine VI 3 EAP, VI semester, eristav hindamine (komisjoniga.)

Sisukirjeldus
• Akt.
• Anatoomia- ja proportsioonireeglid.
• Rakurss..
• Perspektiiv
• Pildipinna komponeerimine.
• Kaksikfiguur ja figuurikompositsioonid.
• Stilisatsioon.
• Visandid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kujutada inimfiguuri ja akti erinevates poosides, asendites ja rakurssides, kasutades perspektiivireegleid;
• tunneb inimkeha põhilisi anatoomia- ja proportsioonireegleid;
• põimib natuurist joonistamise reegleid oma ideede ja vabajoonistuslike elementidega ja oskab luua figuurikompsitsioone;
• valdab pildipinna ja kompositsioonireeglite kasutamist;
• oskab inimkeha kujutada nii natuurist lähtuvalt kui stiliseeritult;
• kasutab erinevaid materjale ja joonegraafika võimalusi;
• on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose ja olemust.



MAALIMINE
Maht 10-15 EAP (vastavalt õppekavale)

Eesmärk on panna alus innovatiivseks ja loominguliselt avatud mõtlemiseks ja anda praktiline maalikogemus, mis baseerub maalikunsti rikkalikul ajalool ja traditsioonilistel maalitehnilistel vahenditel.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on omandanud traditsioonilised manuaalsed maalitehnilised oskused;
• oskab natuurist maalides iseseisvalt püstitada eesmärke kompositsiooni-, värvi-, valgus/varju-, detaili/üldistuse vahekorra ja ruumi/vormiproblemaatika lahendamiseks;
• rakendab saadud teadmisi vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi maalimisel;
• tunneb erinevaid maalitehnikate, stiilivõtete ja materjale kasutamise võimalusi;
• on uue reaalsuse loomiseks arendanud nägemise/vaatlemise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu visualiseerimis- ja abstraktse mõtlemise oskust.

Maalimine I 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Akvarelltehnikad.
• Erinevad võimalused ja meetodid.
• Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised.
• Maalikompositsioon.
• Koloriit, värvikontrast, värvivahekorrad.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• suudab rakendada akvarellmaali võtteid vormi ja ruumi kujutamisel;
• oskab natüürmordi ja esemete maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika võimalusi (kiht-kihiline, märg-märjale, monokroomne sulatamine, väljapesemine, ülemaalimine, pintslilöögithnika jne);
• oskab leida huvitavaid maalikompositsioone, luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• tunneb erinevaid koloriidi ja värvivahekordade kasutamise võimalusi ja on õppinud tundma värvikontrasti seaduspärasusi;
• omab praktilisi oskusi akvarellmaali kasutamisel, lähtudes maalikunsti traditsioonidest.

Maalimine II 2 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid.
• Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised.
• Portree.
• Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine.
• Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab natüürmordi, esemete ja/või portree maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika ja/või kattematerjalide võimalusi;
• omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid vormi ja ruumi kujutamisel;
• kasutab erinevaid võtteid pildipinna komponeerimisel ja oskab luua maalikompositsioone;
• oskab luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi.

Maalimine III 3 EAP, III semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Akvarell- ja kattevärvid (guašš ja akrüül).
• Portree ja poolfiguur.
• Abstraktne ja realistlik kujutamisviis.
• Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine.
• Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad.
• Loomulik ja kunstlik valguses.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kasutada akvarell-, guašš- ja/või akrüülmaali võtteid vormi, ruumi ja inimese kujutamisel;
• oskab rakendada erinevaid kujutamisviise ja taotlusi portree ja poolfiguuri maalimisel (näiteks karakterportree, ekspressiivne portree, portree-ikoon, portree-plakat);
• näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi ja rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi;
• oskab pildipinda komponeerida, luua tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• tunneb erinevaid koloriidi kasutamise ja värvide segamise võimalusi;
• teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid.

Maalimine IV 2 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga)

Sisukirjeldus
• Kattevärvid (guašš-, akrüül- ja õlivärvid).
• Poolfiguur, figuur ja akt.
• Erinevad kompositsioonivõimalused.
• Abstraktne ja realistlik kujutamisviis.
• Mikroskoopilise ja makroskoopilise motiivi kasutamine.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kasutada guašš-, akrüül- ja õlimaali võtteid poofiguuri, figuuri ja akti kujutamisel;
• rakendab erinevaid maalikompositsioone ja oskab luua pildipinnal tervikut ning lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• kasutab erinevaid koloriite ja oskab töödes rakendada värvi hele-tumeduse, intensiivsuse, sooja-külma põhimõtteid;
• oskab kasutada erinevaid motiive ja kujutamisviise oma ideede kujutamisel.

Maalimine V 3 EAP, V semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Kattevärvid (õli- ja akrüülvärvid).
• Figuur, akt ja kaksikfiguur.
• Maalikunstist lähtuvad erinevad võimalused.
• Maalikompositsioon ja kompositsioonimaal.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab süsteemset ettekujutust ja oskusi akrüül- ja õlivärvide kasutamise võimalustest;
• oskab õlivärvidega maalides kujutada objekte, esemeid, figuuri ja akti;
• oskab modelleerida vormi värvitoonide, hele-tumeduse ja valguse-varjuga;
• on võimeline teostama erinevaid maalikompositsioone lähtuvalt töö iseloomust;
• on omandanud maalilise mõtlemise ja väljenduse oskused vastavalt oma eriala vajadustele.

Maalimine VI 2 EAP, VI semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
• Õli- ja akrüülvärvid.
• Figuur, akt ja mitmefiguurilised kompositsioonid interjööris.
• Maalikompositsioonid ja loominguline idee.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab süsteemset ettekujutust õlivärvidest ning segatehnikast, oskab neid kasutada ja rakendab kattevärvide tarvitamise tehnoloogilisi võtteid;
• oskab õlivärvidega maalides kujutada figuuri ja akti ning mitmefiguurilisi kompositsioone;
• on omandanud maalilise mõtlemise ja väljenduse oskused vastavalt oma eriala vajadustele ja suudab teostada vabaloomingut;
• orienteerub maalistiilides ja –suundades;
• on võimeline värvide abil väljendama oma ideid ning lahendama erinevaid maalikompositsioone.

MAALIPRAKTIKA (vastavalt õppekavale) 2 EAP, IV semester, mitteeristav hindamine.

Eesmärk on anda võimalus reaalses keskkonnas maalimise ja joonistamise kaudu arendada nägemist, kujundlikku mõtlemist, käelist osavust, värvitunnetust ja analüüsioskust.

Sisukirjeldus
• Maalimine ja joonistamine erinevas keskkonnas, looduses ja/või linnaruumis.
• Mitmesugused joonistamis- ja maalitehnikad.
• Olustiku visandamine, jäljendamine ja väljendmine.
• Erinevad kompositsioonid.
• Perspektiiv.
• Mitmeplaanilisus.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on suuteline vabas õhus maalides/joonistades kasutama erinevaid tehnikaid ümbritseva keskkonna kujutamisel;
• suudab lühema- ja pikemaajaliste töödega visualiseerida olustikuvaateid;
• oskab leida huvitavaid motiive ja valdab pildipinna kompositsioonilist organiseerimist;
• on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega;
• oskab rakendada oma töödes perspektiivireegleid;
• loob pildipinnal tervikut ja oskab lahendada detaili/üldistuse probleeme.


ÜLDKOMPOSITSIOON JA VÄRVUSÕPETUS
Maht 6 EAP

Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused kompositsiooni ja värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust;
• eristab ja rakendab intuitiivset ning klassikalist lähenemist eesmärgipärase terviku loomisel;
• loob kompositsioone kasutades värvusi ja struktureerides tasapinda ning ruumi;
• ühitab ja proportsioneerib erinevaid mahtusid, materjale, stiile ja värvusi;
• oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi;
• oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi, värvust;
• on arendanud värvussõpetuse ja kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust;
• oskab oma aega praktiliseks tööks planeerida, valida vajalikke vahendeid ja töövõtteid.

Üldkompositsioon ja värvusõpetus I 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
Üldkompositsioon
• Staatika ja dünaamika.
• Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine.
• Ribaornament. Ornament piiratud ja piiramata pinnal.
• Sümmeetria ja asümmeetria
• Taust.
• Tihedus ja hõredus. Aktsent.
• Kompositsiooni tasakaal.
Värvusõpetus
• Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted.
• Värvuste süstematiseerimine.
• Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud.
• Värviring kui süsteem.
• Tonaalsus, toonid ja varjundid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on omandanud kompositsiooni ja värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused;
• rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel;
• süstematiseerib ja suhtestab pindu, värve, kujundeid ja vahekordi;
• seostab värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid;
• mõistab värviringi süsteemsust;
• suudab segada värvide õigeid hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida;
• on võimeline nõuetekohaselt vormistama oma tööd.

Üldkompositsioon ja värvusõpetus II 3 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Sisukirjeldus
Üldkompositsioon
• Ruum ja tunne.
• Rütm, värv ja objekt ruumis.
• Avatud ja suletud ruum.
• Tasapinna tõstmine ruumi.
Värvusõpetus
• Objektiivsed ja subjektiivsed värvikarakteristikud.
• Erinevad kontrastiprintsiibid.
• Värviharmooniad erinevates taustsüsteemides.
• Värvuste omadused ja rakendamine.
• Värviteooria tundmine.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab segada soovitud tooni primaarvärvidest;
• teeb vahet värvitunnustel, tunnetab värvialade ulatust, tajub vormi, kujundite ja värvi nüansse ja mitmekesisust;
• väljendab oma emotsioone ja ideid värvis, vormis ja kujundikeeles;
• tõlgendab, sõnastab ja kirjeldab kujundit, värvi ja protsessi;
• kasutab omandatud teadmisi loomeprotsessis.



KUJUTAV GEOMEETRIA 2 EAP, I semester, eristav hindamine.

Eesmärk
Kursuse läbinu oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada.

Sisukirjeldus
• Ruum, selle tajumine ja kujutamine
• Projektsiooniline joonestamine. Mituvaade. Aksonomeetria.
• Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon.
• Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid.
• Kujutava geomeetria digitaalsed võimalused. Joonestusprogramm CAD.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• teab kujutava geomeetria põhiprintsiipe ja omab ülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost;
• on omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada;
• tunneb kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast ja tunnetusest lähtudes;
• oskab rakendada perspektiiviõpetuse erinevaid meetodeid;
• on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju.


ARVUTIGRAAFIKA (vastavalt õppekavale) 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Eesmärk
Kursuse läbinu on võimeline arvutigraafika võimalusi sidustama kompleksselt oma loomingulistes töödes.

Sisukirjeldus
• Kujundusgraafika olemus, arvutigraafika liigid.
• Skaneerimine ja salvestamine.
• Värvisüsteemid (RGB ja CMYK).
• Tüpograafia üldpõhimõtted
Vektorgraafika
• Programmi Adobe Illustraator töövahendid ja parameetrid.
• Kujundite loomine ja värvimine.
• Joone paksuste ja struktuuri muutmine, bitmap-kujutise ülejoonistamine.
• Joondamiste ja korduste loomine pindade tekitamiseks, kujundite kombineerimine (pathfinder tööriistaga).
Rastergraafika
• Erinevatele väljunditele (veeb ja trükk) loodava bitmapgraafika võrdlemine ja tööprotsesside erinevuste analüüs.
• Adobe Photoshop.
• Retušeerimine ja värvikorrektsioon.
• Digipiltide allalaadimine, salvestamine.
• Selekteerimine, objektide väljalõikamine, kollaaž.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• saab aru arvutigraafika eri liikidest (vektorgraafika ja rastergraafika), enim kasutatavatest failiformaatidest, cmyk ja rgb värvisüsteemist ja pilditihedusest;
• omab ülevaadet tüpograafia ajaloost ja mõistetest, teab ja tunneb põhilisi kirjaliike ja –stiile, teab ja oskab kasutada erinevaid tüpograafilisi võtteid teksti vormindamiseks;
• teab ja oskab kasutada vektorgraafika programmi (Adobe Illustrator) põhilisi töövahendeid;
• loob ja stiliseerib kujundeid erinevate tehniliste lahenduste kaudu, suudab kasutada erinevaid pinna ja joone värvimise ning struktuuritekitamise võtteid,oskab rasterpildist tekitada vektorjoonistust ja luua illustratsiooni; kasutada kujunduses fotot;
• teab ja oskab kasutada rastergraafika programmi (Adobe Photoshop) põhilisi töövahendeid;
• oskab skaneerida, muuta pildi füüsilisi mõõtmeid ning resolutsiooni, muuta värviruumi ja teha värvikorrektsioone, luua selektsioone.


FOTOGRAAFIA (vastavalt õppekavale) 2 EAP I semester, eristav hindamine (komisjoniga).

Eesmärk on õppida rakendama visuaalse kommunikatsiooni fotograafiaalaseid võimalusi ja erinevaid viise ning süüvida ümbritseva keskkonna olemusse, kasutades fotokaamerat.

Sisukirjeldus
• Valgus, valguse tasakaal (päevavalgus, hõõglambivalgus, valgus varjualas, segavalgus jne).
• Liikumine, säriaegade kasutamine; liikuva või liikumatu kaamera kasutamine.
• Teravussügavus; suletud või avatud objektiiviava.
• Välklambi kasutamine.
• Algteadmised reprotööst, reprodutseeritava objekti valgustamine, Photoshopi kasutus.
• Foto kompositsioon, ülesehitus, ruum, perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus.
• Erinevad praktilised loomingulised ülesanded (näiteks tuntud kunstiteosest lähtuva fototeose loomine, tekst & pilt).
• Erinevad praktilised tehnilised ülesanded (näiteks valge valgel, must mustal).
• Oma loominguliste tööde pildistamine ja fotodest portfoolio koostamine.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab kasutada fotokaamerat ja fotograafilisi väljendusvahendeid;
• rakendab fotograafia alusteadmisi: kaadri kompositsioon/ülesehitus, ruum/perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus vahekordi vastavalt fototeose eesmärgile;
• kasutab nimetatud teadmisi maastiku, ruumi, liikumise ja objekti pildistamisel;
• suudab oma ideid foto kaudu mõistetavaks teha;
• oskab pildistada oma erialaseid jms töid ning koostada fotodest portfoolio.