Moodul 'VALIK- JA VABAAINETE MOODUL'

VALIK- JA VABAAINETE MOODUL 16 EAP

I. Üldainete valikplokid
A – Teoreetiline valikplokk
• Eesti kunsti ajalugu
• Esteetika ja kunstifilosoofia
• Kunst postmodernses ühiskonnas
B – Pedagoogiline valikplokk
• Kunstipedagoogika
• Arengupsühholoogia
• Andragoogika
C (C I ja C II) – Loominguline valikplokk
• Graafika
• Loominguline projekt
II. Vabaained


VALIK- JA VABAAINETE MOODUL

I. Üldainete valikplokid


A – Teoreetiline valikplokk

EESTI KUNSTI AJALUGU
ESTEETIKA JA KUNSTIFILOSOOFIA
KUNST POSTMODERNSES ÜHISKONNAS
8 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale)

Eesmärk on anda kunsti teoreetilise käsitlemise viisidest alusteadmised, mida kunsti- ja loometegevuse hindamisel ja planeerimisel rakendada.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• orienteerub kaasaja kunstis ja filosoofias ning näeb nende seoseid laiema kultuuritaustaga;
• omab alusteadmisi esteetikast, kunstifilosoofiast ja kaasaja, sh eesti kunstiajaloost;
• oskab kultuuriteooria, esteetika ja kunstifilosoofia vahendeid kasutades loovalt ja kriitiliselt ümbritseva tegelikkusega suhestuda;
• tunneb postmodernistliku kunstikultuuri probleemaatikat ning oskab seda seostada valdkondadega väljaspool kunsti, sh meedia, kultuuri, poliitika, majanduse jt ideoloogiatega;
• oskab enda kui loovisiku tegevust teoreetiliselt mõtestada ja leida praktilises kunstiloomes õpitud teooriast pidepunkte ja seoseid.


Eesti kunst pärast II maailmasõda 3 EAP, VI semester; mitteeristav hindamine.*

Sisukirjeldus
• Eesti kunst peale II maailmasõda, alates 1945. aastast kuni tänapäevani.
• Sotsialistlik realism ning esteetilise positsiooni taaskehtestamine eesti kunstis; uued analüüsid ja interpretatsioonid.
• Paradigma muutused, eesti avangardkunst ja 1980.aastate stagnatsiooniperiood.
• Postmodernistlik ideoloogia eesti kunstis, uus rahvusromantismi laine.
• 1990. aastate kunst ja kunstielu, institutsionaalsed muutused ning uue tehnoloogia ja meedia mõju ja tähendus eesti kunstis.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on saanud ülevaate eesti kunstiajaloost alates 1945. aastast kuni tänapäevani;
• suudab seostada eesti kunstiajalugu muu maailma kunstiprotsessidega ja näeb tervikut;
• mõistab eesti kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse;
• on omandanud teatava hulga kunstiajaloo-alaseid teadmisi;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada.

Esteetika ja kunstifilosoofia 3 EAP, VII semester; mitteeristav hindamine*.

Sisukirjeldus
Esteetika
1. Esteetika mõiste, ajalugu ja käsitlusvaldkond. Aine ja vorm.
2. Immanentne ja filosoofiline esteetika.
3. Anti-essentsialism ja traditsioonilise esteetilise tõlgendamise metafüüsilised alused. Platon.
4. Esteetiline kunstikäsitlus, ”esteetiline hoiak” .
5. Interpretatsioon ja intentsioon.
6. Kunsti hindamine ja meeldimine, vahetu kogemine.
7. Ajaproov kunsti hindamises.
Kunstifilosoofia
• Kunstifilosoofia mõisted: kunst, teos; kunsti defineerimine.
• Institutsionaalne kunstiteooria.
• Psühhoanalüütiline, fenomenoloogiline, eksistentsialistlik, marksistlik jne kunstikäsitlus.
• Kriitika XX sajandi kunstifilosoofias.
• Fenomenoloogiline kunstikäsitlus tänapäeval.
• Mõisted: väljendus, sisu ja romantism, vorm ja formaalsus, tõlgendus, ilu, hüve, ruum, värv, joon, ihu, maailm, kunstiteos, tõde.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab üldist ülevaadet esteetika ja kunstifilosoofia temaatikast, meetoditest, problemaatikast ja tegijatest;
• tunneb analüütilise esteetika peamisi valdkondi seoses kunsti tegemise, hindamise, säilitamise ja kogemisega;
• tunneb tõlgendava kunstifilosoofia ajaloolisi vorme ja nendega seonduvaid käsitlusi tänapäeval;
• oskab mõtestada nii fenomenoloogiliste kui ka esteetiliste kunstikäsitluste põimitult motiveerivat problemaatikat XX sajandi kunstifilosoofias;
• omab ettekujutust filosoofia ja esteetika vaadetest kunstile ja suundumustest selles vallas.

Kunst ja postmodernnne ühiskond 2 EAP; VII semester ; mitteeristav hindamine*

Sisukirjeldus
• Postmodernse ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised erisused.
• Postmodernne kunst ja liigipiiride ähmastumine. Massikultuuri fenomen.
• Dokument postmodernses kunstis. Kunst ja ajalugu.
• Meediareflektiivne kunst. Reklaam.
• Poliitiline kunst. Kultuuri- ja kunstipoliitika. "Kultuurisõjad".
• Keha ja seksuaalsuse interpreteeringud kaasaegses kunstis.
• Autobiograafiline kunst. "Teise" probleem Lääne kulturoloogias.
• "Maastiku" ja "territooriumi" kujutamine nüüdiskunstis.
• Kaasaegse kunsti "topeltmängulisus”.
• Digitaalse pildiloome tagajärjed kunstis ja selle tõlgenduses.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet modernse ja postmodernse ühiskonna kultuurivaldkondade vahekordade muutumisest, nüüdiskunsti suundumustest ja toimemehanismidest alates 1960 .aastatest;
• orienteerub tänapäeva kunsti erinevates interpretatsioonides ja kunstikriitikas;
• oskab analüüsivalt arutleda kaasaegse kunsti seesmiste ja kontekstuaalsete küsimuste, kunstipiiride kadumise ja kunsti objekti dematerialiseerumise teemal;
• oskab näha kunsti suhteid ja seoseid meedia, poliitika, majanduse jt ideoloogiatega;
• tunneb nüüdiskunsti erinevaid ideoloogiad ning nende loomise ja levitamise metoodikaid.


B – Pedagoogiline valikplokk

KUNSTIPEDAGOOGIKA
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
ANDRAGOOGIKA
8 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale)

Eesmärk on anda kursuslasele kui potentsiaalsele kunstipedagoogile ülevaade pedagoogika valdkonda puudutavatest põhilistest distsipliinidest.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab alusteadmisi kunstipedagoogika, arengupsühholoogia ja andragoogika tähtsamatest mõistetest, meetoditest ja peamistest töövõtetest;
• omab ettekujutust psühholoogia- ja pedagoogikaalaste teadmiste kasutusvõimalustest õpi- ja õpetamismeetodite väljatöötamisel;
• oskab arvestada mitmesuguste tegurite ja protsessidega õppetundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
• on saanud ettekujutuse ja baasoskused edasiõppimiseks ja töötamiseks kunstipedagoogina.


Kunstipedagoogika 3 EAP, VI semester, mitteeristav hindamine*.

Sisukirjeldus
• Kunstiõpetuse ajalugu (üldised suundumused, meetodid).
• Kunstiõpetuse ja ateljeetöö ettevalmistamine, ainekava ja tööplaani koostamine eri sihtgruppidele.
• Erinevad õpi- ja õpetamismeetodid.
• Kunsti ja õpitulemuste hindamine. Motivatsioon ja tagasiside.
• Õpikeskkonna kujundamine.
• Laste kujutava tegevuse arengu etapid. Multiintelligentsuse teooria.
• Loovus ja võimed. Loovuse arendamine.
Praktilised ülesanded; lasteaia, kunstiringi või/ja (kunsti)kooli külastus.

Õpiväljundid
Aine läbinu
• omab alusteadmisi kunstipedagoogikast ja kunstiõpetuse ajaloost;
• oskab õppeprotsessi eesmärgistada ja koostada kunstiõpetuse ja ateljeetöö ainekava, õppeülesannet, tunnikava, tööplaani;
• tunneb kunstiõpetuse õpi-, õpetamis- ja hindamismeetodeid;
• teab loova ja arendava õpikeskkonna kujundamise põhimõtteid;
• oskab laste arengu etappidega loovtegevuse õpetamisel arvestada;
• tunneb motivatsiooni ja loovust takistavaid ja arendavaid tegureid;
• on saanud praktilise kogemuse kunsti õpetamisest.


Arengupsühholoogia 2 EAP, VII semester, mitteeristav hindamine*.

Sisukirjeldus
• Arengupsühholoogia valdkonnad ja põhiküsimused.
• Ülevaade inimese arengut mõjutavatest teguritest.
• Motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng prentaalsest perioodist kuni hilise täiseani.
• Lapse areng imikueas, koolieas ja murdeeas. Täiskasvanuiga. Vanadus.
• Erinevad arenguteooriad.
• Arengu hindamiseks ja uurimiseks kasutatavad meetodid.
• Arenguprobleemid ja -häired.

Õpiväljundid

Kursuse läbinu:
• omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta;
• oskab kirjeldada iseloomulikke muutusi erinevates vanuserühmades ja arenguetappides;
• omab ettekujutust arengu hindamise võimalustest ja meetoditest;
• omab ettekujutust normarengust ja arenguprobleemidest.

Andragoogika 3EAP, VII semester; mitteeristav hindamine*.

Sisukirjeldus
• Täiskasvanute koolituse ja andragoogi koht haridussüsteemis, eripära, kutsestandard ja õiguslik reguleerimine.
• Täiskasvanute koolitamise põhimõisted, teemad ja meetodid; täiskasvanute õpetamise erinevus laste õpetamisest ehk andragoogika mudel.
• Koolitusprotsessi planeerimise ja läbiviimise põhimõtted.
• Koolituse õppuse ettevalmistamine, meetodite valimine, õppevahendite kohandamine ja läbiviimine kaasüliõpilastele.
• Oskuste suurenemise, isikliku arengu ja sotsiaalse õppimise mudelid.
• Õppemeetodite ja õppimise tulemuslikkuse vaheline seos: õpetaja-, õppija- ja õppeainekesksus.
• Täiskasvanutele õppimisvõimalusi pakkuvad institutsioonid Eestis.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• teab täiskasvanute koolitamise põhimõisteid;
• on saanud teadmised, kogemused ja oskused koolitaja ja õppijana;
• oskab planeerida, ette valmistada ja läbi viia koolituse täiskasvanutele;
• tunneb erinevaid õpi- ja õpetamismeetodeid, on teadlik õppemeetodite ja õppimise tulemuslikkuse vahelisest seoset ja oskab valida sobivamaid meetodeid;
• oskab teha õpi- ja õpetamisprotsessist kokkuvõtet, anda tagasisidet, teha eneseanalüüsi ja anda hinnangut läbiviidud koolitusele nii õppija kui õpetajana.


C I – Loominguline valikplokk

GRAAFIKA
LOOMINGULINE PROJEKT
8 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale)

Eesmärk on arendada ja süvendada isikupäraseid võimeid,et olla igapäevases töös loovam, julgem ja vabam, mis on tervikliku loovisiku kujunemise eelduseks.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on võimeline tegema isikupärast vabaloomingut;
• oskab oma ideede väljendamisel kasutada joonistamise, maalimise ja graafika tehnikate vahendeid ja võimalusi;
• suudab mõtestada, analüüsida ja vajadusel sõnastada oma loomingu protsessi ja tulemust;
• on oluliselt rikastanud oma erialaspetsiifilisi pädevusi, laiendades sellega oma võimalusi tööturul.

Graafika 3 EAP, VI semester; mitteeristav hindamine*.

Eesmärk on isikupäraste ja loominguliste võimete, manuaalsete oskuste ja erialasptsiifiliste pädevuste arendamine graafikatehnikate teoreetilise tundmaõppimise ja praktilise teostamise läbi.

Sisukirjeldus
• Kõrgtrükk, linoollõige.
• Sügavtrükk, kuivnõel.
• Graafikatehnikate kasutamise võimalused rakenduskunsti erialadel.
• Kompositsioon ja töö tehnikates.
• Näituseprojekti tegemine ja koostamine.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on omandanud teadmisi graafika trükitehnikatest;
• orienteerub klassikaliste trükitehnikate arenguloos;
• oskab erinevaid trükitehnikaid ära tunda;
• oskab isikupäreselt kasutada kõrg- ja sügavtrükitehnikat;
• suudab saadud teadmisi ja oskusi analüüsida ja kasutada oma erialases tegevuses, tunneb graafikatehnikate kasutamise võimalusi rakenduskunsti erialadel;
• on võimeline kursuse jooksul valminud töödest kokku panema (grupi)näituse.

Loominguline projekt 5 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine*.
Joonistamine ja maalimine

Eesmärk on arendada edasi varem omandatud oskusi ning kasutada loomingulist potentsiaali, et visualiseerida ümbritsevat keskkonda ja oma ideid.

Sisukirjeldus
Kursus võib lõppeda näituseprojektiga.
Joonistamise ja maalimise osakaal kursusetel on varieeruvad.
Joonistamine.
• Inimfiguur, akt.
• Rakurss.
• Perspektiivi- ja proportsioonireeglid.
• Ideede loov visualiseerimine (vabajoonistuslikud temaatilised ülesanded).
Maalimine
• Keerukamad maaliprobleemid.
• Erinevad maalitehnikad.
• Ideede genereerimine ja praktiliste lahenduste leidmine
• Tänapäeva maalikunsti võimalused ja temaatika.
• Müstifikatsioon ja narratiivsus maalikunstis.
• Sõna ja pilt

Õpiväljundid
Joonistamine
Aine läbinu:
• oskab kujutada inimfiguuri erinevates poosides ja rakurssides, kasutades perspektiivi- ja proportsioonireegleid;
• oskab töötada modelliga;
• suudab põimida natuurist joonistamise reegleid oma ideede ja vabajoonistuslike elementideg
• on arendanud nägemis-, mõtlemis-, analüüsi- ja kujutamisoskust;
• on võimeline loovtegevuseks ning suudab iseseisvalt ja loominguliselt kujutada ümbritsevat keskkonda, oma ideid ning erialaseid kavandeid.
Maalimine
Aine läbinu:
• orienteerub paremini tänapäeva maalikunsti suundades ja stiilides;
• omab süsteemset ettekujutust maalitehnikate võimalustest ja valdab erinevaid tehnoloogilisi võtteid;
• oskab püstitada eesmärke, genereerida ideid ja leida praktilisi lahendusi;
• oskab lahendada temaatilisi ülesandeid ja teostada keerukamaid maalikompositsioone loovalt ja isikupäraselt;
• suudab mõtestada, analüüsida ja sõnastada oma maalimise protsessi ja tulemust.


C II – Loominguline valikplokk

GRAAFIKA
LOOMINGULINE PROJEKT
8 EAP

Eesmärk on arendada ja süvendada isikupäraseid võimeid,et olla igapäevases töös loovam, julgem ja vabam, mis on tervikliku loovisiku kujunemise eelduseks.

Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on võimeline tegema isikupärast vabaloomingut;
• oskab oma ideede väljendamisel kasutada erinevaid kunstilisi võimalusi ja tehnilisi võtteid ja vahendeid
• suudab mõtestada, analüüsida ja vajadusel sõnastada oma loomingu protsessi ja tulemust;
• on oluliselt rikastanud oma erialaspetsiifilisi pädevusi, laiendades sellega oma võimalusi tööturul.

3 EAP, VI sem, mitteeristav hindamine*.

Graafika 3 EAP, VI semester; mitteeristav hindamine*.

Eesmärk on isikupäraste ja loominguliste võimete, manuaalsete oskuste ja erialasptsiifiliste pädevuste arendamine graafikatehnikate teoreetilise tundmaõppimise ja praktilise teostamise läbi.

Sisukirjeldus
• Kõrgtrükk, linoollõige.
• Sügavtrükk, kuivnõel.
• Graafikatehnikate kasutamise võimalused rakenduskunsti erialadel.
• Kompositsioon ja töö tehnikates.
• Näituseprojekti tegemine ja koostamine.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on omandanud teadmisi graafika trükitehnikatest;
• orienteerub klassikaliste trükitehnikate arenguloos;
• oskab erinevaid trükitehnikaid ära tunda;
• oskab isikupäreselt kasutada kõrg- ja sügavtrükitehnikat;
• suudab saadud teadmisi ja oskusi analüüsida ja kasutada oma erialases tegevuses, tunneb graafikatehnikate kasutamise võimalusi rakenduskunsti erialadel;
• on võimeline kursuse jooksul valminud töödest kokku panema (grupi)näituse.


Loominguline projekt 5 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine*.
Paberplastika ja Paberi dekoreerimise tehnikad
Eesmärk on eneseväljendus läbi vormi ja ruumi, looduse ja inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuuride ja vormide mõistmine, nende omavahelised seosed, tähendused ja rakendus.

Sisukirjeldus
Paberplastika (3 EAP)
• Vormirhitektoonika
• Paberplastika võtted
• Ornamentaalsed paberstruktuurid. Nende ajalugu
• Ornamentaalsete paberstruktuuride loomine erinevate printsiipide alusel
• Moodulkombinatoorika
• Vormiarhitektoonika kaasaegses kunstipraktikas
• Näituseprojekti tegemine ja koostamine
Paberi dekoreerimise tehnikad (2 EAP)
• Paberitehnikate tutvustus (lühike ajalooline ülevaade)
• Paberi dekoreerimiseks vajalikud materjalid
• Erinevad paberi dekoreerimisvõtted (kliistripaberid, marmoreeritud paberid batikapaber, soolapaber, toidukilepaber jne
• Paberi valamine

Õpiväljundid
Paberplastika
Aine läbinu:
• Oskab loovalt lahendada arhitektoonseid ülesandepüstitusi
• Tunneb erinevaid paberplastika võtteid ja oskab neid loominguliselt rakendada
• Tunneb vormiarhitektoonika seoseid kaasaegse kunstipraktikaga
• Mõistab looduse ja inimegevuse tulemusena tekkinud vormistruktuuride ülesehitust, märkab seoseid ümbritsevas keskkonnas
Paberi dekoreerimise tehnikad
Aine läbinu:
• Tunneb erinevaid paberi dekoreerimisvõtteid
• Oskab paberit kui materjali ning selle dekoreerimisvõtteid loovalt oma töös kasutada
Orienteerub paberi dekoreerimisvõtete ajaloos

*alates 01.09.2011 on TKK üldainete valikplokkide ainetes mitteeristav hindamine, v.a juhul, kui kursus toimub mõnes teises kõrgkoolis ja lõpeb eristava hindamisega või kui õppejõud on erandkorras kokku leppinud teisiti.


II. Vabaained
Maht 8 EAP; (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), mitteeristav hindamine*

Aineploki üldised õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on vastavalt oma valikule süvendanud mitmesuguseid teadmisi ja oskusi;
• oskab koguda, selekteerida, analüüsida ja kriitiliselt hinnata uut teavet ja siduda seda oma varasemate teadmiste ja kogemustega;
• on valmis loovaks ja pidevaks enesearenduseks teoorias ja praktikas.

Vabaainete valiku põhimõtted
Vabaaineid on võimalik valida TKKs pakutavate ainete hulgast ja teistest kõrgkoolidest.

*TKK vabaainetes on mitteeristav hindamine, v.a juhul, kui kursus toimub mõnes teises kõrgkoolis ja lõpeb eristava hindamisega.