| ÜLDMOODUL |
Alates 2009. a sisseastujate õppekava ainekavad
ÜLDMOODUL
I. Teoreetilised üldained
• Inglise keel
• Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika
• Kunstiajalugu
• Filosoofia
• Ettevõtluse alused
II. Praktilised üldained
• Joonistamine
• Maalimine
• Maalipraktika
• Üldkompositsioon ja värvusõpetus
• Skulptuur
• Kujutav geomeetria
ÜLDMOODUL
I. Teoreetilised üldained
INGLISE KEEL
Maht 4 EAP
Eesmärk
Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste.
Aineploki üldised õpiväljundid
Aine läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust;
• omandanud inglise keele grammatika ja sõnavara ulatuses, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B1/B2;
• tuleb vastaval tasemel toime kunsti- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult vastaval tasemel;
• on omandanud lühikese ingliskeelse kunstialase suulise ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused.
Inglise keel I 2 EAP, I semester, mitteeristav hindamine
Sisukirjeldus
• Vestlusteemad ja sõnavara.
• Ettevalmistus kunstialasteks ettekanneteks.
• Kunsti puudutav üldsõnavara.
• Haridusalane terminoloogia.
• Vestlus ja arutelu mitmesugustel teemadel.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara;
• on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused;
• tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult;
• suudab inglise keeles suhelda.
Inglise keel II 2 EAP, II semester, eristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Vestlusteemad ja terminoloogia.
• Tööalane sõnavara, CV kirjutamine ja töövestlus.
• Muuseumid, galeriid, reisimine.
• Kunstivoolud.
• Erialane sõnavara.
• Erialased ettekanded ja arutelud.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara
• on omandanud ingliskeelse erialase või/ja etteantud teemal ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused;
• tuleb toime töö-, kunsti- ja erialaste tekstide lugemise, sisu refereerimise ja anaalüüsiga nii suuliselt kui kirjalikult;
• suudab koostada ingliskeelse CV;
• suudab mitmesugustel teemadel inglise keeles vestelda ja arutleda.
EESTI KEEL JA KIRJALIKE TÖÖDE METOODIKA
Maht 6 EAP
Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab end väljendada nii esseistlikus kui ka teaduslikus stiilis nii kirjalikult kui ka suulisel esinemisel;
• oskab kasutada emakeelt, vältides stiilivigu;
• tunnetab eesti keele omapära Euroopa üldises keelesituatsioonis;
• tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise (kirjastiilid, kirjasuurused, jne) ja koostamise (tööde struktuur) põhinõudeid;
• teab, mida arvestada uurimisteema valikul, kuidas otsida teoreetilisi allikmaterjale, kuidas püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; oskab viidata kasutatud kirjandusele ja refereerida materjale, vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ning täiendavaid uurimustöö lisasid.
Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika I 1 EAP, II semester, mitteeristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Teadusliku töö tunnusjooned ja liigid.
• Teaduslike tööde stiil ja keel.
• Kirjalikud õpioskused.
• Esseed ja referaadid.
• Teaduslike tekstide mõistmise ja koostamise eripärad.
• Väidete esitamine ja nende tõestamine.
• Kirjaliku töö struktuur ja vormistus.
• Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, nõuded kirjandusloetelule.
• Terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste;
• tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid;
• tunneb teaduslike tekstide lugemise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ja koostada märkemeid ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu;
• tunneb teadusliku žanri keelelist ja stiililist eripära;
• väljendab oma mõtteid loogiliselt.
Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika II 2 EAP, III semester, mitteeristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Võõrmõjud eesti keeles ja tsitaatsõnade kasutamine.
• Bürokraatiakeele ilmingud.
• Liiased väljendid.
• Veaohtlikud sõnad kokku- ja lahkukirjutamises.
• Rektsioonilaiendid.
• Koordinatsioon, ellips ja kiilung.
• Relatiivlause paiknemine.
• Sõnavara ja stiiliõpetus, kõne- ja lausekujundid, fraseoloogilised väljendid.
• Laenuline sõnavara ja keeleuuendus.
• Sõnastusvead: süntaktilis-stilistilised, semantilis-leksikaalsed, loogikavead ja sisulised vastuolud.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust;
• on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest;
• oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste;
• väldib sõnastus- ja loogikavigu;
• tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid.
Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika III 1 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Teksti liigid žanripõhiselt (essee, uurimus, traktaat, arutlus, tööprotsessi kirjeldus, päevik, ametikiri jt).
• Teksti sisemine loogika, ülesehitus ja materjali liigendamine.
• Oskuskeel ja üldkeel.
• Kirja-, stiili- ja kirjavahemärkide vead.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• tunneb erinevaid tekstiliike ja oskab vastavalt valitud žanrile koostada erinevaid tekste;
• oskab teksti liigendada ja loogiliseks tervikuks arendada;
• tunneb oma eriala terminoloogiat;
• väldib keelelisi vigu.
Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika IV 2 EAP, VII-VIII sem, mitteerisav hindamine.
Sisukirjeldus
• Teadusliku töö tunnusjooned.
• Soovitused teoreetiliste materjalide leidmiseks.
• Teema valik.
• Uurimisprobleemi sõnastamine ja fokuseerimine, uurimisküsimuste täpsustamine.
• Probleemi olulisuse ja uurimisväärsuse põhjendamine.
• Teoreetiliste allikate kriitika.
• Märkmete vormistamine.
• Uurimustöö metodoloogilised lähtekohad.
• Lõputöö struktuur ja vormistus.
• Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, kirjandusloetelu koostamine.
• Lõputöö esitlemine.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid;
• oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale, püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke;
• oskab eristada kvalitaiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi;
• oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid;
• tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid.
KUNSTIAJALUGU
Maht 8 EAP
Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest.
Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• omab ülevaadet kunstikultuuri arenguloolistest sõlmpunktidest;
• teab kursusel käsitletud olulisemaid kunstiperioode, -maid, -teoseid, koolkondi ja kunstnikke;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali analüüsida;
• märkab ja mõtestab kunsti avaramas kultuurisfääris ja ühiskonnas;
• on võimeline kujundama põhjendatud kunstialaseid hoiakuid ning analüüsima oma töid kasutades erialast terminoloogiat;
• orienteerub iseseisvalt nüüdiskunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas.
Kunstiajalugu I 3 EAP, II semester, eristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Antiik-Kreeka ja -Rooma kultuuripärand, antiigi ja varakristliku kunsti vahekord.
• Islami kunsti mõju romaani stiili väljakujunemisel.
• Keskaja kunstikultuur ja rahvusvaheline gootika.
• Uusaja universaalse kunstnikutüübi sünd Itaalia renessansskultuuris.
• Manerism – ajastu usuliste vastuolude peegelpilt.
• 17. sajandi kunstimaailmade paljusus, barokilik elutunnetus ja Prantsusmaa juhtroll kunstimaailmas.
• 18. sajandi rokokoo versus kodanlik kunst.
• Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas.
• Klassitsism versus romantism
• Baltisaksa kunstikultuur Eestis 17. sajandist kuni 19. sajandi alguseni.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest alates antiikajast kuni 19. saj alguseni;
• teab Euroopa tähtsamaid kunstnike ja visuaalse kunsti näiteid antiikajast kuni 19. saj alguseni;
• mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse;
• oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega.
Kunstiajalugu II 2 AP, III semester, eristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Prantsuse kunst 19. sajandil.
• Romantism.
• Realism.
• Imprsessionism.
• Postimpressionism.
• Juugend, sümbolism, rahvusromantism.
• Fovism, kubism.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet modernismi klassikast ja mõistab 20. sajandi kunstistrateegiaid;
• teab Euroopa 20. sajandi tähtsamaid kunstnikke, koolkondi ja visuaalse kunsti näiteid;
• mõistab kunstiuuenduse kui protsessi tähtsust üldises kultuuriloos;
• tunneb kunstikirjanduses ja -kriitikas kasutatavaid olulisemaid mõisteid ja termineid;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada.
Kunstiajalugu III 3 EAP, IV semester, eristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism.
• Futurism, dada, sürrealism.
• Saksa ekspressionism, „Die Brücke“, „Der Blaue Reiter“.
• 1940-50-ndad USA-s, New Yorgi koolkond, abstraktne ekspressionism.
• Pop-kunst USA-s ja Euroopas, konseptualism, minimalism.
• Neo-ekspressionism, transavangard, postmodernism.
• Eesti kunst 1920-30-ndatel, Pallas.
• Eesti kunst II MS ajal ja peale sõda.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• orienteerub kaasaegse kunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas;
• on omandanud teatava hulga kunstiajaloo-alaseid teadmisi;
• oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada;
• on saanud ülevaate eesti kunstiajaloost;
• suudab seostada eesti kunstiajalugu euroopa kunstiprotsessidega ja näha tervikut.
FILOSOOFIA
Maht 6 EAP
Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab alusteadmisi filosoofiast (põhimõisted, valdkonnad, koolkonnad, perioodid) ja oskab neid väljendada;
• oskab kasutada neid teadmisi, avamaks arutlevas vormis filosoofia põhiküsimusi;
• on teadlik filosoofia ajaloolisest iseloomust ning selle ajaloo mõjust tänasele kultuurilisele situatsioonile;
• on välja arendanud mõninga loova ja kriitilise mõtlemise võime filosoofia käsitlusala piires ning oskab vajadusel seda rakendada ka teiste kultuurivaldkondade käsitlemisel.
Filosoofia I 2 EAP, IV semester, eristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Filosoofia sünd; joonia koolkond.
• Eleaadid ja antiikatomistid.
• Sokrates ja sofistid.
• Platon ja Aristotels.
• Hellenism.
• Antiikfilosoofia tänapäevased tõlgendused.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• evib alusteadmisi antiikfilosoofiast;
• on teadlik filosoofia (Vana-Kreeka) päritolust ning filosoofiliste põhiküsimuste kujunemisest;
• on teadlik filosoofilise mõtlemise kujunemisest kui alternatiivist müüdilisele maailmamõistmisele;
• on tutvunud eetiliste küsimuste kujunemislooga;
• oskab analüüsida filosoofiavaldkonda lähtuvalt selle jaotumisest distsipliinideks nagu eetika, epistomoloogia, metafüüsika ja esteetika;
• tunneb hellenismiaja filosoofia iseärasusi võrreldes klassikalise perioodiga.
Filosoofia II 2 EAP, V semester, eristav hindamine.
Sisukirjeldus
• Hilishellenism.
• Keskaegne filosoofia; jumalatõestused.
• Uusaegne filosoofia; ratsionalistid, empiirikud.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• evib alusteadmisi kesk- ja uusaegsest filosoofiast;
• oskab käsitleda kristliku maailmanägemise seost filosoofilise mõtlemisega ja selle seose muutumist läbi keskaja;
• tunneb uusaegse loodusteaduse ja filosoofilise mõtlemise seoseid ning loodusteadusliku mõtlemise mõju endisele skolastilisele paradigmale.
Filosoofia III 2 EAP, VI semester, eristav hindamine
Sisukirjeldus
• David Hume ja Immanuel Kant.
• Valgustus, modernism.
• Postmodernism ja kaasaja filosoofia.
• Analüütilise ja kontinentaalse filosoofia eristus.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• Evib alusteadmisi 19. ja 20. sajandi filosoofiast;
• oskab käsitleda valgustuse mõistet seoses Kanti-eelse ja -järgse filosoofiatraditsiooniga;
• orienteerub (mõningal määral) kaasaja filosoofiavoolude paljususes;
• oskab käsitleda tänapäevaste filosoofiaprobleemide seost kogu eelneva filosoofiatraditsiooniga.
ETTEVÕTLUSE ALUSED
Maht 4 EAP
Eesmärk on tutvustada ettevõtluse põhimõtteid ja anda baasteadmised oma loominguliste saavutuste realiseerimiseks ettevõtluskeskkonnas.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest ja esmaseid teadmisi osalemiseks majandustegevuses;
• orienteerub ettevõtluse terminoloogias, valdab baasteadmisi ettevõtluse põhimõtetest ja oskab neid praktikas kasutada;
• on omandanud teadmised seadusandlusest, toetusmehhanismidest ja erinevatest ettevõtlusvormidest, mis on abiks edaspidiste äriprojektide edukaks elluviimiseks, samuti tegutsemisel eraettevõtjana;
• on saanud isikliku äriplaani koostamise kogemuse ja oskab seda rakendada; suudab algatada ning ellu viia erinevaid kunstiprojekte;
• tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades.
Ettevõtluse alused I 2 EAP, VI semester, mitteeristav hindamine
Sisukirjeldus
• Majanduskeskkond, indiviid ja majandus.
• Väikeettevõtlus, ettevõtluse vormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, MTÜ).
• Toetusmeetodid turunduses: reklaam, avalikud suhted, isiklik müük, promotsiooniüritused.
• Turustuskanalid.
• Ettevõtte asutamisdokumendid ja registreerimine, kapitali allikad.
• Ettevõtte siseplaneering.
• Tööturg Eestis ja Euroopa Liidu riikides.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest;
• orienteerub ettevõtluse terminoloogias, põhimõtetes ja dokumentatsioonis;
• tunneb erinevaid ettevõtluse vorme;
• teab turundusmeetodeid ja oskab kasutada turunduskanaleid;
• tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades.
Ettevõtluse alused II 2 EAP,VII semester, eristav hindamine
Sisukirjeldus
• Ettevõte ja äriplaan.
• Kunstiinstitutsioonid; kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii roll kunstielus.
• Kunstniku portfoolio.
• Kunstiprojekt, kontseptsoonist ja planeerimisest teostuseni.
• Projekti eelarve koostamine, rahastusvõimalused, rahastusallikad ja rahataotlused.
• Näituse kommunikatsioon, trükised, kujundus.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab koostada äriplaani;
• teadvustab kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii rolli kunstielus;
• oskab kirjutada ja algatada kunstiprojekte ning viia neid läbi konseptsioonist teostuseni;
• tunneb erinevaid rahastus- ja toetusallikaid ja oskab koostada projekti eelarvet;
• suudab koostada ja kureerida näitust ja teab reklaami, trükiste ja kujunduse koostamise konseptsioone ja põhimõtteid.
II. Praktilised üldained
JOONISTAMINE
Maht 10 -18 EAP (vastavalt õppekavale)
Eesmärk
Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks.
Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on arendanud nägemise/mõõtmise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu joonistamise alusteadmisi: kompositsioon/ülesehitus, struktuur/ruum/perspektiiv, tekstuur/faktuur, vorm, inimese anatoomia/proportsioon, valgus/vari, üldistuse ja detaili vahekord;
• rakendab neid vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi natuurist joonistamisel;
• kasutab erinevaid joonistusmaterjale (grafiitpliiatsid, süsi, sangviin, pastell, seepia) ja joonegraafika võimalusi;
• oskab vabakäeliselt skitseerides visualiseerida erinevaid ideid;
• on arendanud oma nägemismälu.
Joonistamine I 2 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Geomeetrilised vormid ja natüürmort.
• Ülesehitus ja kompositsioon.
• Proportsioonid ja suurused.
• Valgus ja vari.
• Perspektiivireeglid.
• Tahk- ja traatpea.
• Joonegraafika.
• Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur.
• Visandid.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• teab ja rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid;
• oskab kujutada geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega;
• on võimeline komponeerima tahk- ja traatpea erinevaid vorme;
• suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist);
• tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid);
• oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi.
Joonistamine II 3 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Kipspea.
• Inimpea ja portree.
• Käed ja jalad.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja –materjalid.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab joonistada kips- ja inimpead, portreed, käsi ja jalgu, arvestades proportsiooni- ja anatoomiareegleid;
• annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist);
• tunneb perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid;
• tabab kiiresti, visandades figuuri iseloomulikku poosi;
• oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi.
Joonistamine III 2 EAP, III semester, eristav hindamine (komisjoniga.)
Sisukirjeldus
• Portree ja poolfiguur.
• Inimskelett ja torso.
• Vorm/valgus/vari.
• Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja -materjalid.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab joonistada portreed ja poolfiguuri, arvestades modelli isikupära, inimpea ja -keha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid;
• tunneb inimskeleti ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid;
• oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi;
• tabab kiiresti visandades figuuri iseloomulikku poosi;
• tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid
• kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi.
Joonistamine IV. Figuur 3 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Figuur ja akt.
• Anatoomia- ja proportsioonireeglid.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Perspektiiv.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja -materjalid.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kujutada inimfiguuri ja akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid;
• oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi;
• tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid;
• kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale;
• rakendab oma töödes joonegraafika võimalusi;
• on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose.
MAALIMINE
Maht 10-15 EAP (vastavalt õppekavale)
Eesmärk on panna alus innovatiivseks ja loominguliselt avatud mõtlemiseks ja anda praktiline maalikogemus, mis baseerub maalikunsti rikkalikul ajalool ja traditsioonilistel maalitehnilistel vahenditel.
Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• on omandanud traditsioonilised manuaalsed maalitehnilised oskused;
• oskab natuurist maalides iseseisvalt püstitada eesmärke kompositsiooni-, värvi-, valgus/varju-, detaili/üldistuse vahekorra ja ruumi/vormiproblemaatika lahendamiseks;
• rakendab saadud teadmisi vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi maalimisel;
• tunneb erinevaid maalitehnikate, stiilivõtete ja materjale kasutamise võimalusi;
• on uue reaalsuse loomiseks arendanud nägemise/vaatlemise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu visualiseerimis- ja abstraktse mõtlemise oskust.
Maalimine I 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Akvarelltehnikad.
• Erinevad võimalused ja meetodid.
• Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised.
• Maalikompositsioon.
• Koloriit, värvikontrast, värvivahekorrad.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• suudab rakendada akvarellmaali võtteid vormi ja ruumi kujutamisel;
• oskab natüürmordi ja esemete maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika võimalusi (kiht-kihiline, märg-märjale, monokroomne sulatamine, väljapesemine, ülemaalimine, pintslilöögithnika jne);
• oskab leida huvitavaid maalikompositsioone, luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• tunneb erinevaid koloriidi ja värvivahekordade kasutamise võimalusi ja on õppinud tundma värvikontrasti seaduspärasusi;
• omab praktilisi oskusi akvarellmaali kasutamisel, lähtudes maalikunsti traditsioonidest.
Maalimine II 2 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid.
• Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised.
• Portree.
• Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine.
• Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab natüürmordi, esemete ja/või portree maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika ja/või kattematerjalide võimalusi;
• omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid vormi ja ruumi kujutamisel;
• kasutab erinevaid võtteid pildipinna komponeerimisel ja oskab luua maalikompositsioone;
• oskab luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi.
Maalimine III 3 EAP, III semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Akvarell- ja kattevärvid (guašš ja akrüül).
• Portree ja poolfiguur.
• Abstraktne ja realistlik kujutamisviis.
• Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine.
• Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad.
• Loomulik ja kunstlik valguses.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kasutada akvarell-, guašš- ja/või akrüülmaali võtteid vormi, ruumi ja inimese kujutamisel;
• oskab rakendada erinevaid kujutamisviise ja taotlusi portree ja poolfiguuri maalimisel (näiteks karakterportree, ekspressiivne portree, portree-ikoon, portree-plakat);
• näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi ja rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi;
• oskab pildipinda komponeerida, luua tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• tunneb erinevaid koloriidi kasutamise ja värvide segamise võimalusi;
• teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid.
Maalimine IV 2 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga)
Sisukirjeldus
• Kattevärvid (guašš-, akrüül- ja õlivärvid).
• Poolfiguur, figuur ja akt.
• Erinevad kompositsioonivõimalused.
• Abstraktne ja realistlik kujutamisviis.
• Mikroskoopilise ja makroskoopilise motiivi kasutamine.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab kasutada guašš-, akrüül- ja õlimaali võtteid poofiguuri, figuuri ja akti kujutamisel;
• rakendab erinevaid maalikompositsioone ja oskab luua pildipinnal tervikut ning lahendada detaili/üldistuse probleeme;
• kasutab erinevaid koloriite ja oskab töödes rakendada värvi hele-tumeduse, intensiivsuse, sooja-külma põhimõtteid;
• oskab kasutada erinevaid motiive ja kujutamisviise oma ideede kujutamisel.
MAALIPRAKTIKA (vastavalt õppekavale) 2 EAP, IV semester, mitteeristav hindamine.
Eesmärk on anda võimalus reaalses keskkonnas maalimise ja joonistamise kaudu arendada nägemist, kujundlikku mõtlemist, käelist osavust, värvitunnetust ja analüüsioskust.
Sisukirjeldus
• Maalimine ja joonistamine erinevas keskkonnas, looduses ja/või linnaruumis.
• Mitmesugused joonistamis- ja maalitehnikad.
• Olustiku visandamine, jäljendamine ja väljendmine.
• Erinevad kompositsioonid.
• Perspektiiv.
• Mitmeplaanilisus.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on suuteline vabas õhus maalides/joonistades kasutama erinevaid tehnikaid ümbritseva keskkonna kujutamisel;
• suudab lühema- ja pikemaajaliste töödega visualiseerida olustikuvaateid;
• oskab leida huvitavaid motiive ja valdab pildipinna kompositsioonilist organiseerimist;
• on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega;
• oskab rakendada oma töödes perspektiivireegleid;
• loob pildipinnal tervikut ja oskab lahendada detaili/üldistuse probleeme.
ÜLDKOMPOSITSIOON JA VÄRVUSÕPETUS
Maht 6 EAP
Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused kompositsiooni ja värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest.
Õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust;
• eristab ja rakendab intuitiivset ning klassikalist lähenemist eesmärgipärase terviku loomisel;
• loob kompositsioone kasutades värvusi ja struktureerides tasapinda ning ruumi;
• ühitab ja proportsioneerib erinevaid mahtusid, materjale, stiile ja värvusi;
• oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi;
• oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi, värvust;
• on arendanud värvussõpetuse ja kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust;
• oskab oma aega praktiliseks tööks planeerida, valida vajalikke vahendeid ja töövõtteid.
Üldkompositsioon ja värvusõpetus I 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
Üldkompositsioon
• Staatika ja dünaamika.
• Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine.
• Ribaornament. Ornament piiratud ja piiramata pinnal.
• Sümmeetria ja asümmeetria
• Taust.
• Tihedus ja hõredus. Aktsent.
• Kompositsiooni tasakaal.
Värvusõpetus
• Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted.
• Värvuste süstematiseerimine.
• Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud.
• Värviring kui süsteem.
• Tonaalsus, toonid ja varjundid.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on omandanud kompositsiooni ja värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused;
• rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel;
• süstematiseerib ja suhtestab pindu, värve, kujundeid ja vahekordi;
• seostab värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid;
• mõistab värviringi süsteemsust;
• suudab segada värvide õigeid hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida;
• on võimeline nõuetekohaselt vormistama oma tööd.
Üldkompositsioon ja värvusõpetus II 3 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
Üldkompositsioon
• Ruum ja tunne.
• Rütm, värv ja objekt ruumis.
• Avatud ja suletud ruum.
• Tasapinna tõstmine ruumi.
Värvusõpetus
• Objektiivsed ja subjektiivsed värvikarakteristikud.
• Erinevad kontrastiprintsiibid.
• Värviharmooniad erinevates taustsüsteemides.
• Värvuste omadused ja rakendamine.
• Värviteooria tundmine.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab segada soovitud tooni primaarvärvidest;
• teeb vahet värvitunnustel, tunnetab värvialade ulatust, tajub vormi, kujundite ja värvi nüansse ja mitmekesisust;
• väljendab oma emotsioone ja ideid värvis, vormis ja kujundikeeles;
• tõlgendab, sõnastab ja kirjeldab kujundit, värvi ja protsessi;
• kasutab omandatud teadmisi loomeprotsessis.
SKULPTUUR
Maht 2-8 EAP (vastavalt õppekavale)
Eesmärk on anda alusteadmised skulpturaalsete vormide loomiseks ja arendada loovust, ruumilist mõtlemist, nägemismälu ja jäljendamisoskust.
Aineploki üldised õpiväljundid
Aineploki läbinu:
• omab klassikalise skulptuuri alusteadmisi ja manuaalseid oskusi nende rakendamiseks;
• on omandanud skulpturaalse vormi nägemise ning jäljendusvõime ja orienteerub anatoomia ja proportsiooni võimalustes;
• omab alusteadmisi materjali- ja tehnoloogiaõpetusest;
• tunneb ja mõistab tänapäevast kunstikeelt ning skulptuuri mõisteid (ready-made, installatsioon, land-art, jne) ning oskab neid rakendada;
• püstitab eesmärke, genereerib ideid, sõnastab kontseptsioone ja leiab oma ideedele praktilised teostamisväljundid;
• on arendanud endas sotsiaalset ja keskkonna-alast tundlikkust ning oskab seda rakendada erialases töös ja loometegevuses.
Skulptuur I 2 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• Vormi modelleerimine savis.
• Karkasside valmistamine ja kasutamine skulptuuris.
• Geomeetrilised vormid – kera/ kuup/ püramiid.
• Näo detail (nina/ suu/ silm/ kõrv).
• Käsi/jalg/pea.
• Reljeef kipsmudeli järgi.
• Ümarplastiline vorm vastavalt teemale (loomaplastika, mahuline monogramm vms).
• Modelleerimine natuurist või/ja stilisatsioon.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab modelleerida skulptuuraalset kolmemõõtmelist vormi savis;
• tunneb vormiüldistuse geometriseerimise ja stiliseerimise põhimõtteid;
• on võimeline tegema lihtsamaid skulptuurikarkasse lähtuvalt töö iseloomust,
• oskab lähtuvalt etteantud kipsmudelist või/ja natuurist modelleerida ümarplastilisi objekte, käsi, jalgu või/ja inimpead;
• oskab madal- või kõrgreljeefina kujutada portreed või/ja autoportreed;
• oskab välja mõelda ja teostada loomateemalise plastilise skulptuuri või/ja plastilise (stiliseeritud) objekti vastavalt teemale.
Skulptuur IV 2 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga).
Sisukirjeldus
• 20. sajandi lõpu kunsti väljendusvahendite ja ideeliste programmide genees.
• Nüüdiskunsti olemus, mõisted, põhimõtted, lähtekohad ja omavahelised seosed.
• Ready-made skulptuur.
• Ruumi-installatsioon.
• Kohaspetsiifiline installatsioon.
• Installatsioon/land-art.
• Kontseptuaalne installatsioon linnaruumis.
Õpiväljundid
Aine läbinu:
• tunneb ja mõistab tänapäevast kunstikeelt ning skulptuurimõisteid (ready-made, installatsioon, land-art jne), põhimõtteid ja olemust ning oskab neid rakendada kaasaegse kunsti võtmes;
• suudab orienteeruda kaasaegse kunstimaailma mitmepalgelisuses ja vastuolulisuses, püstidada probleeme, genereerida ja esitleda oma ideid;
• suudab välja mõelda ready-made skulptuuri idee ja selle teostada;
• on tutvunud mitmesuguste võimalustega keskkonnakunsti, kohaspetsiifilise installatsiooni või/ja ruumi-installatsiooni loomiseks, oskab analüüsida erinevaid teemasid, sõnastada konseptsioone ja oma ideid praktikas teostada;
• tunneb erinevaid materjali- ja meediavõimalusi konseptuaalse installatsiooni loomiseks, oskab ühendada erinevaid kunstiliike oma idee väljendamiseks ning on suuteline välja pakkuma konseptuaalse installatsiooni ideid, sõnastama konseptsioone ja teostama vähemalt ühe ideedest kasutades 3D visualiseerimisvõimalusi ja fotomontaaži.
KUJUTAV GEOMEETRIA 2 EAP, I semester, eristav hindamine.
Eesmärk
Kursuse läbinu oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada.
Sisukirjeldus
• Ruum, selle tajumine ja kujutamine
• Projektsiooniline joonestamine. Mituvaade. Aksonomeetria.
• Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon.
• Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid.
• Kujutava geomeetria digitaalsed võimalused. Joonestusprogramm CAD.
Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• teab kujutava geomeetria põhiprintsiipe ja omab ülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost;
• on omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada;
• tunneb kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast ja tunnetusest lähtudes;
• oskab rakendada perspektiiviõpetuse erinevaid meetodeid;
• on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju. |
