Õppekava moodulid

Õppekava: NAHADISAIN JA RESTAUREERIMINE 2013/2014

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Moodul	Kirjeldus
Teoreetilised üldained	I. Teoreetilised üldained 38 EAP
Praktilised üldained	II. Praktilised üldained 51 EAP
ERIALAMOODUL	Erialamoodul 80 EAP
Projektid ja praktika	III. Projektid ja praktika 27 EAP
Erialaained	I. Eriala toetavad ained 18 EAP
Erialaained	II. Erialaained 35 EAP
A DISAINI SUUNA MOODUL	I. Disaini suuna ained 40 EAP
A DISAINI SUUNA MOODUL	II. Lõputöö disaini suunal 15 EAP
B KONSERVEERIMISE/RESTAUREERIMISE SUUNA MOODUL	I. Konserveerimise/restaureerimise suuna ained 40 EAP
VALIK- JA VABAAINETE MOODUL	Kohustuslik on valida 3 üldainete valikploki vahel (vt õppekava moodulid); vabaaineid on võimalik valida TKK-s pakutavate vabaainete hulgast (igal semestril ca 10 ainet) ja teistest kõrgkoolidest.
B KONSERVEERIMISE/RESTAUREERIMISE SUUNA MOODUL	II. Lõputöö konserveerimise/restaureerimise suunal 15 EAP
Teoreetilised üldained
ÜLDMOODUL	ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained • Erialane inglise keel, 2 EAP-d • Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus, 5 EAP-d • Kunstiajalugu, 7 EAP-d • Filosoofia, 6 EAP-d • Intellektuaalse omandi kaitse, 2 EAP-d II. Praktilised üldained • Joonistamine, 12 EAP-d • Maalimine, 6 EAP-d • Üldkompositsioon, 2 EAP-d • Värvusõpetus, 2 EAP-d • Vormiõpetus, 2 EAP-d • Skulptuur, 2 EAP-d • Kunstigeomeetria, 2 EAP-d • Arvutigraafika, 2 EAP-d • Fotograafia ja video alused, 2 EAP-d ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained ERIALANE INGLISE KEEL Maht 2 EAP Eesmärk Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste. Erialane inglise keel 2 EAP I semester, mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Vestlusteemad ja sõnavara. • Ettevalmistus (kunstialasteks) ettekanneteks. • Töö tekstidega • Kunsti puudutav üldsõnavara. • Vestlus ja arutelu mitmesugustel aktuaalsetel teemadel. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara; • on omandanud inglise keelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab inglise keeles suhelda. • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara; • on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab inglise keeles suhelda. . EESTI KEEL. SUULINE JA KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS Maht 5 EAP Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta. Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus I, 2 EAP Sisukirjeldus: • Käsitletakse erinevate kirjalike tööde liike ning selgitatakse akdeemiliste kirjalikele töödele esitatavaid nõudeid. • Tutvustatakse erinevaid võimalusi ja viise vajaliku info hankimiseks. • Sooritatakse praktilised harjutused, mis kinnistavad õpitut. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab ülevaadet erinevatest kirjalike tööde liikidest; • oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste; • tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid; • tunneb teaduslike tekstide koostamise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu; • teab infootsingu aluspõhimõtteid ja omab praktilisi oskuseid erialase teabe leidmiseks; • suudab väljendada oma mõtteid loogiliselt. Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus II, 2 EAP-d Sisukirjeldus: • SÕNA. Omasõna. Tsitaatsõna. Võõrmõjud. • Sõnavalik: korduste vältimine, bürokraatiakeel, kantseliit. • Kõnekeel ja kirjakeel. • Sõna suulises ja kirjalikus väljenduses. Normkeel. • Praktiline õigekeelsus (suur ja väike algustäht, kokku- jalahkukirjutamine, ortograafianüansid,arvsõnad, lühendid) • LAUSE õigekeelsus.Sõnajärg. Rinnastamine ja väljajätt. • Lausete ühendamine korrektseks tervikuks • Siduvad sõnad ja kirjavahemärgid kui osa semiootikast. • TEKST: Väljendusõpetus . Loovkirjutamine. Tarbetekst . Teadustekst. • Tarbetekstialane koostöö eriala õppejõududega (toote tutvustamine, projekti sõnastamie jne). • Lõimumine teksti kaudu teiste ainetega (kunstiajalugu, filosoofia kodutööde keeleline analüüs). • Koostöö üliõpilastega tekstide korrigeerimisel vastavalt tekkinud vajadustele. • Suulise teksti ja kirjutatud teksti võrdlemine. Teksti keeleline ja stiililine toimetamine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; • on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest; • oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste; • väldib sõnastus- ja loogikavigu; • tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid. Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus III, 1 EAP Sisukirjeldus: • Käsitletakse põhjalikult lõputööle esitatavaid nõudeid, tutvustatakse teema valiku ja hindamise põhimõtteid. • Tutvutakse spetsiifilistele teemadele keskendunult infootsinguga andmebaasidest. • Koostatakse lõputöö teema uurimiskava. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid; • oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale, püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; • oskab eristada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi; • oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid; • tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid. KUNSTIAJALUGU Maht 7 EAP Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest. Kunstiajalugu I 2 EAP I semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus: • Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas. • Romantismi eri avaldusmisvormid. • Baltisaksa kunstikultuur Eestis 18.-19. sajandil. • Prantsuse kunst 19.sajandil. • Kunst Suurbritannias 19. sajandil. • Impressionism ja postimpressionism. • Juugend, sümbolism, rahvusromantism. • Saksa ekspressionism. Fovism, kubism. • Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism. • Futurism, dada, sürrealism. • Eesti kunst 20. sajandi I poolel Õpiväljundid Kursuse läbinu: • Omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest • mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse; • oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega. • Omab ülevaadet modernismi klassikast • On omandanud teatava hulga kunstioajaloo alaseid teadmisi • Oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada. Kunstiajalugu II 2 EAP, II semester, eristav hindamine. • Kunsti arengud maailmas peale II maailmasõda • Abstraktsed arengud Ameerikas ja Euroopas • Figuratiivne kunsti peale II maailmasõda • Popkunstist hüperrealismini • Kunsti defineerimine 1960. aastatel: minimalism, kontseptualism, antivorm • Kehakunst ja tegevuskunst • Eesti kunsti arengud peale II maailmasõda Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis kunstimaailma muutustega 1940. aastatest 1980. aastateni. • Tunneb olulisemaid antud perioodi kunsti suundi ja oskab kunstiteoste visuaalse vaatluse põhjal eristada mõjukamaid kunstivoole ja kunstnikke. • Oskab seostada II maailmasõja järgse perioodi kunsti praktikaid sotsiaalsete, ajalooliste ja kultuuriliste arengutega ühiskonnas. • Teadvustab kujutava kunsti liikide paljusust ja selle põhjuseid 20. sajandi II poolel. • Oskab seostada Eesti kunsti lähiajaloo arenguid maailma kunsti arengutega. Kunstiajalugu III 3 EAP III semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Postmodernism • Transavangard • Uued meediad kunstis • Kunst 21. sajandil • Kaasaegse kunsti defineerimine • Kaasaegse kunstimaailma toimemehhanismid • Eesti kaasaegse kunsti allikad ja arengud Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis kunstimaailma muutuste ja suundadega postmodernismi kujunemisest tänapäevani. • Tunneb olulisemaid antud perioodi kunsti suundi ja oskab kunstiteoste visuaalse vaatluse põhjal eristada mõjukamaid kunstivoole ja kunstnikke. • Oskab seostada kaasaegse kunsti praktikaid sotsiaalsete, ajalooliste ja kultuuriliste arengutega ühiskonnas. • On teadvustanud kaasaegse kunsti(ajaloo)kirjutuse mitmekesisust ja erinevaid tõlgendusvõimalusi. • On kursis kaasaegse kunstimaailma toimemehhanismidega. Kunstiajalugu IV. Rahvakunsti alused 1 EAP I semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Rahvakunsti mõiste ja aines • Rahvakunsti arengut mõjutavad tegurid, piirkondlik eripära. • Arhitektuur, elamusisustus, tarbevara ja tööriistad. • Traditsiooniline talupojarõivastus, rahvavarõiva mõiste, rõivastuse arengut mõjutanud tegurid, rõivastus kui sotsiaalne märk, riietumistavad. • Rahvakunst inspiratsiooniallikana tänapäeval. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet rahvakunsti mõjutavates teguritest; • orienteerub eesti rahvakunsti erinevates aspektides; • on tutvunud eesti rahvarõivaste, ehete ja tarbeesemete paikkondlike eripärade, sümboolika, erinevate tehnikate ja materjalidega; • omab eeldust eesti rahvakunsti loovaks arendamiseks nüüdisaegses sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. FILOSOOFIA Maht 6 EAP Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega. Filosoofia I 2 EAP III semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Filosoofia mõiste, otstarve, filosoofilised küsimused • Filosoofia valdkonnad • Filosoofia kujunemine (Thales, Parmenides) • Filosoofia ühiskondlik roll (sofistid, Sokrates) • Filosoofia jagunemine (Platon, Aristoteles) • Hea elu filosoofia (stoikud, Epikuros) • Esteetilised küsimused antiikaja filosoofias • Neoplatonismi allikad ja mõjud • Keskaja filosoofia põhiküsimused • Keskaja filosoofia kunsti peeglis Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis filosoofia arenguloo olulisemate punktidega antiikajast keskajani • Teab filosoofia valdkondi ja nende põhiküsimusi • Teadvustab filosoofia tähtsust valdkonnaüleselt • Analüüsib mõningaid varase filosoofia küsimuste olulisust kaasaja ühiskonna ja kunsti kontekstis Filosoofia II 2 EAP IV semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Uusaja filosoofia põhiküsimused • Renessanss ja filosoofia arengud • Poliitfilosoofia uusajal • Ratsionalim ja empirism • Teaduslik maailmamõistmine ja filosoofia • Valgustus • Immanuel Kant • Kanti esteetika • Utilitarism • Eetikateooriad Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis uusaja ja valgustusajastu filosoofia olulisemate suundadega • Teadvustab filosoofia rolli teadusliku maailmamõistmise kujunemises • Seostab filosoofiat kunsti ja ühiskonna arengutega uusajal • Analüüsib tänapäevaseid (kunsti) probleeme erinevate eetikateooriate kontekstis Filosoofia III 2 EAP V semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • On kursis 19. ja 20. sajandi filosoofia olulisemate suundadega • Teadvustab filosoofia mõju kultuuri- ja kunstivaldkonnas • Teab kaasaja esteetika olulisi suundi ja oskab neid rakendada kunstiteose analüüsis • Rakendab mõningaid argumentatsioonitehnikaid • Loeb(kunsti) filosoofilist teksti Õpiväljundid Kursuse läbinu: • Modernism • Idealism, marksism, positivism • Elufilosoofia arengud eksistentsialismini • Psühhoanalüüs filosoofia ja kunsti peeglis • 20. sajandi filosoofia olulisemaid suundi (fenomenoloogiast vaimufilosoofiani) • Kunstifilosoofia roll 20. sajandil (Danto), antifilosoofia (Groys) • Postmodernistlikuid arenguid (feminismist poststrukturalismini) • Argumentatsioonitehnikad • Filosoofiline lugemine ja kirjutamine INTELLEKTUAALSE OMANDI KAITSE Maht 2 EAP Eesmärk on anda ülevaade intellektuaalse omandi kaitse mõistest, olemusest ja sellega seotud õigusregulatsioonidest. Sisukirjeldus: • Intellektuaalse omandi mõiste ja olemus • Autoriõigus • Autorilepingud ja litsentsilepingud • Autoriõigusega kaasnevad õigused • Tööstusomand • Kaubamärgid • Tööstusdisaini lahendused • Leiutised. Patent ja kasulik mudel • Intellektuaalomandi õiguse teostamine ja õiguskaitse Õpiväljundid: • Aine läbinu • teab intellektuaalse omandi liike ja õiguse teoreetilisi aluseid • on saanud ülevaate autoriõiguse tähendusest, sisust ja õiguslikust • regulatsioonist • tunneb tööstusomandi (kaubamärgid, disainid, leiutised) liike • omab ülevaadet tööstusomandile õiguskaitse saamisest ning tekkinud õiguste kaitsmisest II. Praktilised üldained JOONISTAMINE Maht 12 EAP Eesmärk Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks. Joonistamine I 3 EAP, I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Geomeetrilised vormid ja natüürmort. • Ülesehitus ja kompositsioon. • Proportsioonid ja suurused. • Valgus ja vari. • Perspektiivireeglid. • Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur. • Visandid objektidest ja esemetest. Õpiväljundid Aine läbinu: • Rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid; • Kujutab geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega; • suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist); • tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid); • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia). Joonistamine II 3 EAP, II semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Traatpea, tahkpea, kipspea ja inimpea. • Käed ja jalad. • Objektid ja seadeldised. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja –materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • On võimeline komponeerima tahk- ja traatpead; • joonistab kips- ja inimpead, käsi ja jalgu, lähtudes proportsiooni- ja anatoomiareeglitest; • annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut; • teab perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid; • tabab kiiresti, visandades objektide olemust; • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendab joonistustehnikaid Joonistamine III 3 EAP , III semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Portree. • Torso ja figuur. • Pildipinna komponeerimine • Vorm/valgus/vari. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • Joonistab portreed ja figuuri, lähtudes inimpea ja -keha anatoomia- ja proportsioonireeglitest; • Püüab joonistuslike võtetega edasi anda modelli isikupära, • teab inimkeha ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid; • oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi; • on võimeline visandama figuuri ja annab edasi figuuri iseloomulikku poosi; • komponeerib pildipinda ja rakendab perspektiivireegleid • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendab joonistustehnikaid Joonistamine IV. 3 EAP , IV semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Inimfiguur ja akt. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Perspektiiv. Ruum. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. • Loomingulised ülesanded Õpiväljundid Aine läbinu: • kujutab inimfiguuri ja akti, lähtudes inimkeha anatoomia- ja proportsioonireeglitest; • oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi; • rakendadab perspektiivireegleid ruumi ja inimese kujutamisel; • kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose • põimib natuurist joonistamise reegleid vabajoonistuslike elementidega. MAALIMINE Maht 6 EAP Eesmärk on anda praktiline maalikogemus, et maalimise võtteid kasutades end ja oma ideid loominguliselt väljendada Maalimine I 3 EAP II semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid. • Esemed, objektid ja seadeldised. • Vorm, ruum, struktuur ja faktuur. • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Värvi koosmõju. • Valgus ja vari. • Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine. Õpiväljundid Aine läbinu: • Tunneb ja kasutab maalimisel erinevaid tehnikaid ja materjale; • omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid objektide, vormi ja ruumi kujutamisel; • komponeerib pildipinda ja suudab kokku panna pildilise terviku • näeb värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi. Maalimine II 3 EAP III semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Akvarell- ja/või kattevärvid, segatehnika • Objektid ja seadeldised, inimese kujutamine • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Värvi koosmõju. • Loomulik ja kunstlik valguses. • Abstraktne ja realistlik kujutamisviis. • Kompositsiooni võimalused, iseseisva kompositsiooni loomine • Loomingulise idee väljendamine Õpiväljundid Aine läbinu: • On teadlik erinevate materjalide maalitehnikate kasutamise võimalustest; • taotleb erinevaid kujutamisviise objektide, seadeldiste ja inimeste maalimisel; • rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi; • oskab pildipinda komponeerida, loob tervikut ja lahendab detaili/üldistuse probleeme; • on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega; • teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid. • Väljendab oma emotsioone ja ideid maalides ÜLDKOMPOSITSIOON Maht 2 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused pinnalise kompositsiooni põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Üldkompositsioon I 2 EAP I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Staatika ja dünaamika. • Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine. • Piiratud ja piiramata pind. • Sümmeetria ja asümmeetria • Taust. • Tihedus ja hõredus. Aktsent. • Kompositsiooni tasakaal. • Kuldlõige. Õpiväljundid Aine läbinu: • mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust; • on omandanud kompositsiooni baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel; • süstematiseerib ja suhtestab pindu, kujundeid ja vahekordi; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi; • on arendanud kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust; VÄRVUSÕPETUS Maht 2 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Värvusõpetus 2 EAP I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted. • Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud. • Värviring kui süsteem. • Värvikarakteristikud. • Erinevad kontrastiprintsiibid. • Värviharmooniad. • Värvuste omadused ja rakendamine. • Värviteooria tundmine. Õpiväljundid Aine läbinu: • on omandanud värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada värvust; • rakendab omandatud töövõtteid erinevate ülesannete teostamisel; • mõistab värviringi süsteemsust; • suudab segada värvide hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida; SKULPTUUR Maht 2 EAP Eesmärk on anda alusteadmised skulpturaalsete vormide loomiseks ja arendada loovust, ruumilist mõtlemist, nägemismälu ja jäljendamisoskust. Skulptuur 2 EAP I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Vormi modelleerimine savis. • Geomeetrilised vormid – kera/ kuup/ püramiid. • Näo detail (nina/ suu/ silm/ kõrv). • Käsi/jalg. • Reljeef kipsmudeli järgi. • Ümarplastiline vorm vastavalt teemale (loomaplastika, mahuline monogramm vms). • Modelleerimine natuurist või/ja stilisatsioon. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab modelleerida skulptuuraalset kolmemõõtmelist vormi savis; • tunneb vormiüldistuse geometriseerimise ja stiliseerimise põhimõtteid; • oskab lähtuvalt etteantud kipsmudelist või/ja natuurist modelleerida ümarplastilisi objekte, käsi või/ja jalgu; • oskab madal- või kõrgreljeefina kujutada portreed või/ja autoportreed; • oskab välja mõelda ja teostada loomateemalise plastilise skulptuuri või/ja plastilise (stiliseeritud) objekti vastavalt teemale. VORMIÕPETUS Maht 2 EAP Eesmärk on näha ja mõtestada kolmemõõtmelist vormi ning leida oma ruumiliste ideede teostamiseks praktilised teostamisväljundid. Vormiõpetus 2 EAP II semeser, eristav hindamine Sisukirjeldus • Skulpturaalsete mahulis-ruumiliste objektide ja kompositsioonide loomine erinevatest materjalidest. • Arhitektoonika/ dekoratiivne skulptuur. • Voltimine, murdmine, painutamine ja lõikamine. • Erinevad tehnilised võtted sõltuvalt kasutatavast materjalist. • Objekt ruumis. Avatud ja suletud ruum. • Ruumikompositsioon, ruumiline kompositsioon, kompositsioon ruumis. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab luua erinevatest või/ja etteantud materjalidest ruumilis-vormilisi objekte; • omab teadmisi skulpturaalse vormi olemusest ja suudab neid visualiseerida; • on edasi arendanud vormiharmoonia nägemist, ruumilist mõtlemist ja käelisi oskusi; • oskab teha dekoratiivset kolmemõõtmelist vormi või arhitektoonikat. • Väljendab oma emotsioone ja ideid vormis ja ruumilises kujundikeeles. • Loob kompositsioone ja struktureerib ruumi. KUNSTIGEOMEETRIA 2 EAP II semester, eristav hindamine. Eesmärk Kursuse läbinu on õppinud ruumi tajumise ajalugu ja tänapäeva geomeetria vaatenurgast ning oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada. Sisukirjeldus • Ruum, selle tajumine ja kujutamine ajaloos ja tänapäeval. • Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon. • Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab lühiülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost; • tunnetab kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast lähtudes; • on üldjoontes omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada; • on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju. ARVUTIGRAAFIKA 2 EAP I semester, eristav hindamine Eesmärk Kursuse läbinu oskab kasutada programme Adobe Photoshop ja Adobe Illustrator baastasemel. Sisukirjeldus • Kujundusgraafika olemus, arvutigraafika liigid. • Skaneerimine ja salvestamine. • Värvisüsteemid (RGB ja CMYK). Vektorgraafika • Programmi Adobe Illustraator töövahendid ja parameetrid. • Kujundite loomine ja värvimine. • Joone paksuste ja struktuuri muutmine, bitmap-kujutise ülejoonistamine. • Joondamiste ja korduste loomine pindade tekitamiseks, kujundite kombineerimine (pathfinder tööriistaga). Rastergraafika • Adobe Photoshop. • Retušeerimine ja värvikorrektsioon. • Selekteerimine, objektide väljalõikamine, kollaaž, montaaź. Kursuse läbinu: Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab arusaama arvutigraafika eri liikidest (vektorgraafika ja rastergraafika), enimkasutatavatest failiformaatidest, cmyk ja rgb värvisüsteemist ja pilditihedusest; • teab ja oskab kasutada vektorgraafika programmi (Adobe Illustrator) põhilisi töövahendeid; • teab ja oskab kasutada rastergraafika programmi (Adobe Photoshop) põhilisi töövahendeid FOTOGRAAFIA JA VIDEO ALUSED 2 EAP I semester, eristav hindamine Eesmärk on õppida rakendama visuaalse kommunikatsiooni fotograafia- ja videoalaseid võimalusi ja erinevaid viise ning süüvida ümbritseva keskkonna olemusse, kasutades fotokaamerat. Sisukirjeldus • Valgus, valguse tasakaal (päevavalgus, hõõglambivalgus, valgus varjualas, segavalgus jne). • Liikumine, säriaegade kasutamine; liikuva või liikumatu kaamera kasutamine. • Teravussügavus; suletud või avatud objektiiviava. • Välklambi kasutamine. • Algteadmised reprotööst, reprodutseeritava objekti valgustamine, Photoshopi kasutus. • Foto kompositsioon, ülesehitus, ruum, perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus. • Erinevad praktilised loomingulised ja tehnilised ülesanded • Algteadmised fotokaameraga video jäädvustamisest • Videoreziimi eeliste ja videotöötlusprogrammide tutvustus . Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab kasutada fotokaamerat ja fotograafilisi väljendusvahendeid; • rakendab fotograafia alusteadmisi: kaadri kompositsioon/ülesehitus, ruum/perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus vahekordi vastavalt fototeose eesmärgile; • kasutab nimetatud teadmisi maastiku, ruumi, liikumise ja objekti pildistamisel; • suudab oma ideid foto kaudu mõistetavaks teha ja pildistada oma töid; • oskab jäädvustada oma erialaseid töid kasutades fotokaamera videovõimalust • on tutvunud videotöötlusprogrammidega.
VALIK- JA VABAAINETE MOODUL
VALIK- JA VABAAINETE MOODUL
ÜLDMOODUL	ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained • Erialane inglise keel, 2 EAP-d • Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus, 5 EAP-d • Kunstiajalugu, 7 EAP-d • Filosoofia, 6 EAP-d • Intellektuaalse omandi kaitse, 2 EAP-d II. Praktilised üldained • Joonistamine, 12 EAP-d • Maalimine, 6 EAP-d • Üldkompositsioon, 2 EAP-d • Värvusõpetus, 2 EAP-d • Vormiõpetus, 2 EAP-d • Skulptuur, 2 EAP-d • Kunstigeomeetria, 2 EAP-d • Arvutigraafika, 2 EAP-d • Fotograafia ja video alused, 2 EAP-d ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained ERIALANE INGLISE KEEL Maht 2 EAP Eesmärk Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste. Erialane inglise keel 2 EAP I semester, mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Vestlusteemad ja sõnavara. • Ettevalmistus (kunstialasteks) ettekanneteks. • Töö tekstidega • Kunsti puudutav üldsõnavara. • Vestlus ja arutelu mitmesugustel aktuaalsetel teemadel. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara; • on omandanud inglise keelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab inglise keeles suhelda. • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara; • on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab inglise keeles suhelda. . EESTI KEEL. SUULINE JA KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS Maht 5 EAP Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta. Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus I, 2 EAP Sisukirjeldus: • Käsitletakse erinevate kirjalike tööde liike ning selgitatakse akdeemiliste kirjalikele töödele esitatavaid nõudeid. • Tutvustatakse erinevaid võimalusi ja viise vajaliku info hankimiseks. • Sooritatakse praktilised harjutused, mis kinnistavad õpitut. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab ülevaadet erinevatest kirjalike tööde liikidest; • oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste; • tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid; • tunneb teaduslike tekstide koostamise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu; • teab infootsingu aluspõhimõtteid ja omab praktilisi oskuseid erialase teabe leidmiseks; • suudab väljendada oma mõtteid loogiliselt. Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus II, 2 EAP-d Sisukirjeldus: • SÕNA. Omasõna. Tsitaatsõna. Võõrmõjud. • Sõnavalik: korduste vältimine, bürokraatiakeel, kantseliit. • Kõnekeel ja kirjakeel. • Sõna suulises ja kirjalikus väljenduses. Normkeel. • Praktiline õigekeelsus (suur ja väike algustäht, kokku- jalahkukirjutamine, ortograafianüansid,arvsõnad, lühendid) • LAUSE õigekeelsus.Sõnajärg. Rinnastamine ja väljajätt. • Lausete ühendamine korrektseks tervikuks • Siduvad sõnad ja kirjavahemärgid kui osa semiootikast. • TEKST: Väljendusõpetus . Loovkirjutamine. Tarbetekst . Teadustekst. • Tarbetekstialane koostöö eriala õppejõududega (toote tutvustamine, projekti sõnastamie jne). • Lõimumine teksti kaudu teiste ainetega (kunstiajalugu, filosoofia kodutööde keeleline analüüs). • Koostöö üliõpilastega tekstide korrigeerimisel vastavalt tekkinud vajadustele. • Suulise teksti ja kirjutatud teksti võrdlemine. Teksti keeleline ja stiililine toimetamine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; • on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest; • oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste; • väldib sõnastus- ja loogikavigu; • tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid. Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus III, 1 EAP Sisukirjeldus: • Käsitletakse põhjalikult lõputööle esitatavaid nõudeid, tutvustatakse teema valiku ja hindamise põhimõtteid. • Tutvutakse spetsiifilistele teemadele keskendunult infootsinguga andmebaasidest. • Koostatakse lõputöö teema uurimiskava. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid; • oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale, püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; • oskab eristada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi; • oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid; • tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid. KUNSTIAJALUGU Maht 7 EAP Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest. Kunstiajalugu I 2 EAP I semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus: • Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas. • Romantismi eri avaldusmisvormid. • Baltisaksa kunstikultuur Eestis 18.-19. sajandil. • Prantsuse kunst 19.sajandil. • Kunst Suurbritannias 19. sajandil. • Impressionism ja postimpressionism. • Juugend, sümbolism, rahvusromantism. • Saksa ekspressionism. Fovism, kubism. • Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism. • Futurism, dada, sürrealism. • Eesti kunst 20. sajandi I poolel Õpiväljundid Kursuse läbinu: • Omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest • mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse; • oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega. • Omab ülevaadet modernismi klassikast • On omandanud teatava hulga kunstioajaloo alaseid teadmisi • Oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada. Kunstiajalugu II 2 EAP, II semester, eristav hindamine. • Kunsti arengud maailmas peale II maailmasõda • Abstraktsed arengud Ameerikas ja Euroopas • Figuratiivne kunsti peale II maailmasõda • Popkunstist hüperrealismini • Kunsti defineerimine 1960. aastatel: minimalism, kontseptualism, antivorm • Kehakunst ja tegevuskunst • Eesti kunsti arengud peale II maailmasõda Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis kunstimaailma muutustega 1940. aastatest 1980. aastateni. • Tunneb olulisemaid antud perioodi kunsti suundi ja oskab kunstiteoste visuaalse vaatluse põhjal eristada mõjukamaid kunstivoole ja kunstnikke. • Oskab seostada II maailmasõja järgse perioodi kunsti praktikaid sotsiaalsete, ajalooliste ja kultuuriliste arengutega ühiskonnas. • Teadvustab kujutava kunsti liikide paljusust ja selle põhjuseid 20. sajandi II poolel. • Oskab seostada Eesti kunsti lähiajaloo arenguid maailma kunsti arengutega. Kunstiajalugu III 3 EAP III semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Postmodernism • Transavangard • Uued meediad kunstis • Kunst 21. sajandil • Kaasaegse kunsti defineerimine • Kaasaegse kunstimaailma toimemehhanismid • Eesti kaasaegse kunsti allikad ja arengud Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis kunstimaailma muutuste ja suundadega postmodernismi kujunemisest tänapäevani. • Tunneb olulisemaid antud perioodi kunsti suundi ja oskab kunstiteoste visuaalse vaatluse põhjal eristada mõjukamaid kunstivoole ja kunstnikke. • Oskab seostada kaasaegse kunsti praktikaid sotsiaalsete, ajalooliste ja kultuuriliste arengutega ühiskonnas. • On teadvustanud kaasaegse kunsti(ajaloo)kirjutuse mitmekesisust ja erinevaid tõlgendusvõimalusi. • On kursis kaasaegse kunstimaailma toimemehhanismidega. Kunstiajalugu IV. Rahvakunsti alused 1 EAP I semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Rahvakunsti mõiste ja aines • Rahvakunsti arengut mõjutavad tegurid, piirkondlik eripära. • Arhitektuur, elamusisustus, tarbevara ja tööriistad. • Traditsiooniline talupojarõivastus, rahvavarõiva mõiste, rõivastuse arengut mõjutanud tegurid, rõivastus kui sotsiaalne märk, riietumistavad. • Rahvakunst inspiratsiooniallikana tänapäeval. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet rahvakunsti mõjutavates teguritest; • orienteerub eesti rahvakunsti erinevates aspektides; • on tutvunud eesti rahvarõivaste, ehete ja tarbeesemete paikkondlike eripärade, sümboolika, erinevate tehnikate ja materjalidega; • omab eeldust eesti rahvakunsti loovaks arendamiseks nüüdisaegses sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. FILOSOOFIA Maht 6 EAP Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega. Filosoofia I 2 EAP III semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Filosoofia mõiste, otstarve, filosoofilised küsimused • Filosoofia valdkonnad • Filosoofia kujunemine (Thales, Parmenides) • Filosoofia ühiskondlik roll (sofistid, Sokrates) • Filosoofia jagunemine (Platon, Aristoteles) • Hea elu filosoofia (stoikud, Epikuros) • Esteetilised küsimused antiikaja filosoofias • Neoplatonismi allikad ja mõjud • Keskaja filosoofia põhiküsimused • Keskaja filosoofia kunsti peeglis Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis filosoofia arenguloo olulisemate punktidega antiikajast keskajani • Teab filosoofia valdkondi ja nende põhiküsimusi • Teadvustab filosoofia tähtsust valdkonnaüleselt • Analüüsib mõningaid varase filosoofia küsimuste olulisust kaasaja ühiskonna ja kunsti kontekstis Filosoofia II 2 EAP IV semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Uusaja filosoofia põhiküsimused • Renessanss ja filosoofia arengud • Poliitfilosoofia uusajal • Ratsionalim ja empirism • Teaduslik maailmamõistmine ja filosoofia • Valgustus • Immanuel Kant • Kanti esteetika • Utilitarism • Eetikateooriad Õpiväljundid Kursuse läbinu: • On kursis uusaja ja valgustusajastu filosoofia olulisemate suundadega • Teadvustab filosoofia rolli teadusliku maailmamõistmise kujunemises • Seostab filosoofiat kunsti ja ühiskonna arengutega uusajal • Analüüsib tänapäevaseid (kunsti) probleeme erinevate eetikateooriate kontekstis Filosoofia III 2 EAP V semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • On kursis 19. ja 20. sajandi filosoofia olulisemate suundadega • Teadvustab filosoofia mõju kultuuri- ja kunstivaldkonnas • Teab kaasaja esteetika olulisi suundi ja oskab neid rakendada kunstiteose analüüsis • Rakendab mõningaid argumentatsioonitehnikaid • Loeb(kunsti) filosoofilist teksti Õpiväljundid Kursuse läbinu: • Modernism • Idealism, marksism, positivism • Elufilosoofia arengud eksistentsialismini • Psühhoanalüüs filosoofia ja kunsti peeglis • 20. sajandi filosoofia olulisemaid suundi (fenomenoloogiast vaimufilosoofiani) • Kunstifilosoofia roll 20. sajandil (Danto), antifilosoofia (Groys) • Postmodernistlikuid arenguid (feminismist poststrukturalismini) • Argumentatsioonitehnikad • Filosoofiline lugemine ja kirjutamine INTELLEKTUAALSE OMANDI KAITSE Maht 2 EAP Eesmärk on anda ülevaade intellektuaalse omandi kaitse mõistest, olemusest ja sellega seotud õigusregulatsioonidest. Sisukirjeldus: • Intellektuaalse omandi mõiste ja olemus • Autoriõigus • Autorilepingud ja litsentsilepingud • Autoriõigusega kaasnevad õigused • Tööstusomand • Kaubamärgid • Tööstusdisaini lahendused • Leiutised. Patent ja kasulik mudel • Intellektuaalomandi õiguse teostamine ja õiguskaitse Õpiväljundid: • Aine läbinu • teab intellektuaalse omandi liike ja õiguse teoreetilisi aluseid • on saanud ülevaate autoriõiguse tähendusest, sisust ja õiguslikust • regulatsioonist • tunneb tööstusomandi (kaubamärgid, disainid, leiutised) liike • omab ülevaadet tööstusomandile õiguskaitse saamisest ning tekkinud õiguste kaitsmisest II. Praktilised üldained JOONISTAMINE Maht 12 EAP Eesmärk Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks. Joonistamine I 3 EAP, I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Geomeetrilised vormid ja natüürmort. • Ülesehitus ja kompositsioon. • Proportsioonid ja suurused. • Valgus ja vari. • Perspektiivireeglid. • Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur. • Visandid objektidest ja esemetest. Õpiväljundid Aine läbinu: • Rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid; • Kujutab geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega; • suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist); • tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid); • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia). Joonistamine II 3 EAP, II semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Traatpea, tahkpea, kipspea ja inimpea. • Käed ja jalad. • Objektid ja seadeldised. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja –materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • On võimeline komponeerima tahk- ja traatpead; • joonistab kips- ja inimpead, käsi ja jalgu, lähtudes proportsiooni- ja anatoomiareeglitest; • annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut; • teab perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid; • tabab kiiresti, visandades objektide olemust; • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendab joonistustehnikaid Joonistamine III 3 EAP , III semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Portree. • Torso ja figuur. • Pildipinna komponeerimine • Vorm/valgus/vari. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • Joonistab portreed ja figuuri, lähtudes inimpea ja -keha anatoomia- ja proportsioonireeglitest; • Püüab joonistuslike võtetega edasi anda modelli isikupära, • teab inimkeha ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid; • oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi; • on võimeline visandama figuuri ja annab edasi figuuri iseloomulikku poosi; • komponeerib pildipinda ja rakendab perspektiivireegleid • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendab joonistustehnikaid Joonistamine IV. 3 EAP , IV semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Inimfiguur ja akt. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Perspektiiv. Ruum. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. • Loomingulised ülesanded Õpiväljundid Aine läbinu: • kujutab inimfiguuri ja akti, lähtudes inimkeha anatoomia- ja proportsioonireeglitest; • oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi; • rakendadab perspektiivireegleid ruumi ja inimese kujutamisel; • kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose • põimib natuurist joonistamise reegleid vabajoonistuslike elementidega. MAALIMINE Maht 6 EAP Eesmärk on anda praktiline maalikogemus, et maalimise võtteid kasutades end ja oma ideid loominguliselt väljendada Maalimine I 3 EAP II semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid. • Esemed, objektid ja seadeldised. • Vorm, ruum, struktuur ja faktuur. • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Värvi koosmõju. • Valgus ja vari. • Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine. Õpiväljundid Aine läbinu: • Tunneb ja kasutab maalimisel erinevaid tehnikaid ja materjale; • omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid objektide, vormi ja ruumi kujutamisel; • komponeerib pildipinda ja suudab kokku panna pildilise terviku • näeb värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi. Maalimine II 3 EAP III semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Akvarell- ja/või kattevärvid, segatehnika • Objektid ja seadeldised, inimese kujutamine • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Värvi koosmõju. • Loomulik ja kunstlik valguses. • Abstraktne ja realistlik kujutamisviis. • Kompositsiooni võimalused, iseseisva kompositsiooni loomine • Loomingulise idee väljendamine Õpiväljundid Aine läbinu: • On teadlik erinevate materjalide maalitehnikate kasutamise võimalustest; • taotleb erinevaid kujutamisviise objektide, seadeldiste ja inimeste maalimisel; • rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi; • oskab pildipinda komponeerida, loob tervikut ja lahendab detaili/üldistuse probleeme; • on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega; • teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid. • Väljendab oma emotsioone ja ideid maalides ÜLDKOMPOSITSIOON Maht 2 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused pinnalise kompositsiooni põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Üldkompositsioon I 2 EAP I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Staatika ja dünaamika. • Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine. • Piiratud ja piiramata pind. • Sümmeetria ja asümmeetria • Taust. • Tihedus ja hõredus. Aktsent. • Kompositsiooni tasakaal. • Kuldlõige. Õpiväljundid Aine läbinu: • mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust; • on omandanud kompositsiooni baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel; • süstematiseerib ja suhtestab pindu, kujundeid ja vahekordi; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi; • on arendanud kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust; VÄRVUSÕPETUS Maht 2 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Värvusõpetus 2 EAP I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted. • Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud. • Värviring kui süsteem. • Värvikarakteristikud. • Erinevad kontrastiprintsiibid. • Värviharmooniad. • Värvuste omadused ja rakendamine. • Värviteooria tundmine. Õpiväljundid Aine läbinu: • on omandanud värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada värvust; • rakendab omandatud töövõtteid erinevate ülesannete teostamisel; • mõistab värviringi süsteemsust; • suudab segada värvide hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida; SKULPTUUR Maht 2 EAP Eesmärk on anda alusteadmised skulpturaalsete vormide loomiseks ja arendada loovust, ruumilist mõtlemist, nägemismälu ja jäljendamisoskust. Skulptuur 2 EAP I semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Vormi modelleerimine savis. • Geomeetrilised vormid – kera/ kuup/ püramiid. • Näo detail (nina/ suu/ silm/ kõrv). • Käsi/jalg. • Reljeef kipsmudeli järgi. • Ümarplastiline vorm vastavalt teemale (loomaplastika, mahuline monogramm vms). • Modelleerimine natuurist või/ja stilisatsioon. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab modelleerida skulptuuraalset kolmemõõtmelist vormi savis; • tunneb vormiüldistuse geometriseerimise ja stiliseerimise põhimõtteid; • oskab lähtuvalt etteantud kipsmudelist või/ja natuurist modelleerida ümarplastilisi objekte, käsi või/ja jalgu; • oskab madal- või kõrgreljeefina kujutada portreed või/ja autoportreed; • oskab välja mõelda ja teostada loomateemalise plastilise skulptuuri või/ja plastilise (stiliseeritud) objekti vastavalt teemale. VORMIÕPETUS Maht 2 EAP Eesmärk on näha ja mõtestada kolmemõõtmelist vormi ning leida oma ruumiliste ideede teostamiseks praktilised teostamisväljundid. Vormiõpetus 2 EAP II semeser, eristav hindamine Sisukirjeldus • Skulpturaalsete mahulis-ruumiliste objektide ja kompositsioonide loomine erinevatest materjalidest. • Arhitektoonika/ dekoratiivne skulptuur. • Voltimine, murdmine, painutamine ja lõikamine. • Erinevad tehnilised võtted sõltuvalt kasutatavast materjalist. • Objekt ruumis. Avatud ja suletud ruum. • Ruumikompositsioon, ruumiline kompositsioon, kompositsioon ruumis. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab luua erinevatest või/ja etteantud materjalidest ruumilis-vormilisi objekte; • omab teadmisi skulpturaalse vormi olemusest ja suudab neid visualiseerida; • on edasi arendanud vormiharmoonia nägemist, ruumilist mõtlemist ja käelisi oskusi; • oskab teha dekoratiivset kolmemõõtmelist vormi või arhitektoonikat. • Väljendab oma emotsioone ja ideid vormis ja ruumilises kujundikeeles. • Loob kompositsioone ja struktureerib ruumi. KUNSTIGEOMEETRIA 2 EAP II semester, eristav hindamine. Eesmärk Kursuse läbinu on õppinud ruumi tajumise ajalugu ja tänapäeva geomeetria vaatenurgast ning oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada. Sisukirjeldus • Ruum, selle tajumine ja kujutamine ajaloos ja tänapäeval. • Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon. • Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab lühiülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost; • tunnetab kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast lähtudes; • on üldjoontes omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada; • on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju. ARVUTIGRAAFIKA 2 EAP I semester, eristav hindamine Eesmärk Kursuse läbinu oskab kasutada programme Adobe Photoshop ja Adobe Illustrator baastasemel. Sisukirjeldus • Kujundusgraafika olemus, arvutigraafika liigid. • Skaneerimine ja salvestamine. • Värvisüsteemid (RGB ja CMYK). Vektorgraafika • Programmi Adobe Illustraator töövahendid ja parameetrid. • Kujundite loomine ja värvimine. • Joone paksuste ja struktuuri muutmine, bitmap-kujutise ülejoonistamine. • Joondamiste ja korduste loomine pindade tekitamiseks, kujundite kombineerimine (pathfinder tööriistaga). Rastergraafika • Adobe Photoshop. • Retušeerimine ja värvikorrektsioon. • Selekteerimine, objektide väljalõikamine, kollaaž, montaaź. Kursuse läbinu: Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab arusaama arvutigraafika eri liikidest (vektorgraafika ja rastergraafika), enimkasutatavatest failiformaatidest, cmyk ja rgb värvisüsteemist ja pilditihedusest; • teab ja oskab kasutada vektorgraafika programmi (Adobe Illustrator) põhilisi töövahendeid; • teab ja oskab kasutada rastergraafika programmi (Adobe Photoshop) põhilisi töövahendeid FOTOGRAAFIA JA VIDEO ALUSED 2 EAP I semester, eristav hindamine Eesmärk on õppida rakendama visuaalse kommunikatsiooni fotograafia- ja videoalaseid võimalusi ja erinevaid viise ning süüvida ümbritseva keskkonna olemusse, kasutades fotokaamerat. Sisukirjeldus • Valgus, valguse tasakaal (päevavalgus, hõõglambivalgus, valgus varjualas, segavalgus jne). • Liikumine, säriaegade kasutamine; liikuva või liikumatu kaamera kasutamine. • Teravussügavus; suletud või avatud objektiiviava. • Välklambi kasutamine. • Algteadmised reprotööst, reprodutseeritava objekti valgustamine, Photoshopi kasutus. • Foto kompositsioon, ülesehitus, ruum, perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus. • Erinevad praktilised loomingulised ja tehnilised ülesanded • Algteadmised fotokaameraga video jäädvustamisest • Videoreziimi eeliste ja videotöötlusprogrammide tutvustus . Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab kasutada fotokaamerat ja fotograafilisi väljendusvahendeid; • rakendab fotograafia alusteadmisi: kaadri kompositsioon/ülesehitus, ruum/perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus vahekordi vastavalt fototeose eesmärgile; • kasutab nimetatud teadmisi maastiku, ruumi, liikumise ja objekti pildistamisel; • suudab oma ideid foto kaudu mõistetavaks teha ja pildistada oma töid; • oskab jäädvustada oma erialaseid töid kasutades fotokaamera videovõimalust • on tutvunud videotöötlusprogrammidega.
Üldainete valikplokid
A – Teoreetiline valikplokk
B – Pedagoogiline valikplokk
C – Loominguline valikplokk
Vabaained
Erialased üldained
Teoreetilised erialaained
PRAKTIKAMOODUL
Praktilised erialaained