Kõrgem Kunstikool Pallas
Moodul 'ÜLDMOODUL'SKULPTUUR 2011/2012
Alates 2009. a sisseastujate õppekava ainekavad ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained • Inglise keel • Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika • Kunstiajalugu • Visuaalse keskkonna ajalugu • Filosoofia • Ettevõtluse alused • Sissejuhatus disaini • Sissejuhatus restaureerimisse II. Praktilised üldained • Joonistamine • Maalimine • Maalipraktika • Üldkompositsioon ja värvusõpetus • Kujutav geomeetria • Arvutigraafika • Fotograafia ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained INGLISE KEEL Maht 4 EAP Eesmärk Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste. Aineploki üldised õpiväljundid Aine läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust; • omandanud inglise keele grammatika ja sõnavara ulatuses, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B1/B2; • tuleb vastaval tasemel toime kunsti- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult vastaval tasemel; • on omandanud lühikese ingliskeelse kunstialase suulise ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused. Inglise keel I 2 EAP, I semester, mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Vestlusteemad ja sõnavara. • Ettevalmistus kunstialasteks ettekanneteks. • Kunsti puudutav üldsõnavara. • Haridusalane terminoloogia. • Vestlus ja arutelu mitmesugustel teemadel. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara; • on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab inglise keeles suhelda. Inglise keel II 2 EAP, II semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Vestlusteemad ja terminoloogia. • Tööalane sõnavara, CV kirjutamine ja töövestlus. • Muuseumid, galeriid, reisimine. • Kunstivoolud. • Erialane sõnavara. • Erialased ettekanded ja arutelud. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara • on omandanud ingliskeelse erialase või/ja etteantud teemal ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime töö-, kunsti- ja erialaste tekstide lugemise, sisu refereerimise ja anaalüüsiga nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab koostada ingliskeelse CV; • suudab mitmesugustel teemadel inglise keeles vestelda ja arutleda. EESTI KEEL JA KIRJALIKE TÖÖDE METOODIKA Maht 6 EAP Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab end väljendada nii esseistlikus kui ka teaduslikus stiilis nii kirjalikult kui ka suulisel esinemisel; • oskab kasutada emakeelt, vältides stiilivigu; • tunnetab eesti keele omapära Euroopa üldises keelesituatsioonis; • tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise (kirjastiilid, kirjasuurused, jne) ja koostamise (tööde struktuur) põhinõudeid; • teab, mida arvestada uurimisteema valikul, kuidas otsida teoreetilisi allikmaterjale, kuidas püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; oskab viidata kasutatud kirjandusele ja refereerida materjale, vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ning täiendavaid uurimustöö lisasid. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika I 1 EAP, II semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Teadusliku töö tunnusjooned ja liigid. • Teaduslike tööde stiil ja keel. • Kirjalikud õpioskused. • Esseed ja referaadid. • Teaduslike tekstide mõistmise ja koostamise eripärad. • Väidete esitamine ja nende tõestamine. • Kirjaliku töö struktuur ja vormistus. • Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, nõuded kirjandusloetelule. • Terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste; • tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid; • tunneb teaduslike tekstide lugemise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ja koostada märkemeid ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu; • tunneb teadusliku žanri keelelist ja stiililist eripära; • väljendab oma mõtteid loogiliselt. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika II 2 EAP, III semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Võõrmõjud eesti keeles ja tsitaatsõnade kasutamine. • Bürokraatiakeele ilmingud. • Liiased väljendid. • Veaohtlikud sõnad kokku- ja lahkukirjutamises. • Rektsioonilaiendid. • Koordinatsioon, ellips ja kiilung. • Relatiivlause paiknemine. • Sõnavara ja stiiliõpetus, kõne- ja lausekujundid, fraseoloogilised väljendid. • Laenuline sõnavara ja keeleuuendus. • Sõnastusvead: süntaktilis-stilistilised, semantilis-leksikaalsed, loogikavead ja sisulised vastuolud. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; • on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest; • oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste; • väldib sõnastus- ja loogikavigu; • tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika III 1 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Teksti liigid žanripõhiselt (essee, uurimus, traktaat, arutlus, tööprotsessi kirjeldus, päevik, ametikiri jt). • Teksti sisemine loogika, ülesehitus ja materjali liigendamine. • Oskuskeel ja üldkeel. • Kirja-, stiili- ja kirjavahemärkide vead. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • tunneb erinevaid tekstiliike ja oskab vastavalt valitud žanrile koostada erinevaid tekste; • oskab teksti liigendada ja loogiliseks tervikuks arendada; • tunneb oma eriala terminoloogiat; • väldib keelelisi vigu. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika IV 2 EAP, VII-VIII sem, mitteerisav hindamine. Sisukirjeldus • Teadusliku töö tunnusjooned. • Soovitused teoreetiliste materjalide leidmiseks. • Teema valik. • Uurimisprobleemi sõnastamine ja fokuseerimine, uurimisküsimuste täpsustamine. • Probleemi olulisuse ja uurimisväärsuse põhjendamine. • Teoreetiliste allikate kriitika. • Märkmete vormistamine. • Uurimustöö metodoloogilised lähtekohad. • Lõputöö struktuur ja vormistus. • Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, kirjandusloetelu koostamine. • Lõputöö esitlemine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid; • oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale, püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; • oskab eristada kvalitaiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi; • oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid; • tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid. KUNSTIAJALUGU Maht 8 EAP Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • omab ülevaadet kunstikultuuri arenguloolistest sõlmpunktidest; • teab kursusel käsitletud olulisemaid kunstiperioode, -maid, -teoseid, koolkondi ja kunstnikke; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali analüüsida; • märkab ja mõtestab kunsti avaramas kultuurisfääris ja ühiskonnas; • on võimeline kujundama põhjendatud kunstialaseid hoiakuid ning analüüsima oma töid kasutades erialast terminoloogiat; • orienteerub iseseisvalt nüüdiskunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas. Kunstiajalugu I 3 EAP, II semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Antiik-Kreeka ja -Rooma kultuuripärand, antiigi ja varakristliku kunsti vahekord. • Islami kunsti mõju romaani stiili väljakujunemisel. • Keskaja kunstikultuur ja rahvusvaheline gootika. • Uusaja universaalse kunstnikutüübi sünd Itaalia renessansskultuuris. • Manerism – ajastu usuliste vastuolude peegelpilt. • 17. sajandi kunstimaailmade paljusus, barokilik elutunnetus ja Prantsusmaa juhtroll kunstimaailmas. • 18. sajandi rokokoo versus kodanlik kunst. • Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas. • Klassitsism versus romantism • Baltisaksa kunstikultuur Eestis 17. sajandist kuni 19. sajandi alguseni. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest alates antiikajast kuni 19. saj alguseni; • teab Euroopa tähtsamaid kunstnike ja visuaalse kunsti näiteid antiikajast kuni 19. saj alguseni; • mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse; • oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega. Kunstiajalugu II 2 AP, III semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Prantsuse kunst 19. sajandil. • Romantism. • Realism. • Imprsessionism. • Postimpressionism. • Juugend, sümbolism, rahvusromantism. • Fovism, kubism. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet modernismi klassikast ja mõistab 20. sajandi kunstistrateegiaid; • teab Euroopa 20. sajandi tähtsamaid kunstnikke, koolkondi ja visuaalse kunsti näiteid; • mõistab kunstiuuenduse kui protsessi tähtsust üldises kultuuriloos; • tunneb kunstikirjanduses ja -kriitikas kasutatavaid olulisemaid mõisteid ja termineid; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada. Kunstiajalugu III 3 EAP, IV semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism. • Futurism, dada, sürrealism. • Saksa ekspressionism, „Die Brücke“, „Der Blaue Reiter“. • 1940-50-ndad USA-s, New Yorgi koolkond, abstraktne ekspressionism. • Pop-kunst USA-s ja Euroopas, konseptualism, minimalism. • Neo-ekspressionism, transavangard, postmodernism. • Eesti kunst 1920-30-ndatel, Pallas. • Eesti kunst II MS ajal ja peale sõda. Õpiväljundid Aine läbinu: • orienteerub kaasaegse kunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas; • on omandanud teatava hulga kunstiajaloo-alaseid teadmisi; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada; • on saanud ülevaate eesti kunstiajaloost; • suudab seostada eesti kunstiajalugu euroopa kunstiprotsessidega ja näha tervikut. VISUAALSE KESKKONNA AJALUGU (vastavalt õppekavale) Maht 4 EAP Eesmärk on saada algteadmised dekoratiivkunsti ja interjööri arenguloolistest sõlmpunktidest ja eesti rahvakunsti erinevatest valdkondadest. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab algteadmisi erinevate ajastute ruumiprogrammide väljakujunemisest, sisekujundusstiilidest ning dekoratiivkunstiesemete paigutusest interjöörides alates renessansist kuni 20. sajandi lõpuni; • oskab vormitunnuste põhjal teha vahet erinevatel stiilidel ja teab vormimuutuste põhjusi ning kultuurilist tausta; • tunneb Euroopa suunda näitavaid interjööre, teab olulisemaid arhitekte ja sisekujundajaid ning oskab vahet teha erinevate ajastute ruumikujundusvõtetel; • orienteerub eesti rahvakunsti ja lähinaabrite rahvaloomingu erinevates aspektides ja kõrgkultuuridest saadud impulssides; • suudab näha eesti rahvakunsti seost nüüdisaegse sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga. Visuaalse keskkonna ajalugu I 1 EAP, II semester, mitteeristav hindamine. Rahvakunst Sisukirjeldus • Rahvakunsti mõiste, aines ja piirid. • Rahvakunsti mõjutavad ajaloolised, sotsiaalsed ja keskkonnategurid. • Arhitektuur, elamusisustus, tarbevara ja tööriistad. • Kombed ja tavad; märgid ja sümbolid. • Rahvarõivad, ehted, vaibad: tähenduslikkus, funktsioon, materjal, tehnika, paikkondlikud eripärad, mood. • Traditsioonid ja rahvakunst kui inspiratsiooniallikas tänapäeval. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet rahvakunsti mõjutavates teguritest; • orienteerub eesti rahvakunsti erinevates aspektides; • on tutvunud eesti rahvarõivaste, ehete ja tarbeesemete paikkondlike eripärade, sümboolika, erinevate tehnikate ja materjalidega; • omab eeldust eesti rahvakunsti loovaks arendamiseks nüüdisaegses sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. Visuaalse keskkonna ajalugu II 3 EAP, III semester; eristav hindamine. Dekoratiivkunsti stiilid ja interjööriajalugu Sisukirjeldus • Varasemate kultuuride ornamentika mõju 18.-20. sajandi dekoratiivkunstile. • Dekoratiivkunst ja ruumikujunduspõhimõtted gooti- ja renessansiperioodil. • Barokk ja rokokoo dekoratiivkunstis ja interjööris. • Idamaade mõju Euroopa 16.-19. sajandi dekoratiivkunstile. • Klassistsistlikud ja historistlikud interjöörid. • Dekoratiivkunsti suhted tööstusliku tootmisega. Arts and Crafts liikumine. • Juugend ja Art déco dekoratiivkunstis ja interjööris. Eesti rahvusromantism. • Modernism, funktsionalism ja traditsionalism interjöörikujunduses. Bauhaus, Skandinaaviamaad. Õpiväljundid Aine läbinu: • on saanud algteadmised dekoratiivkunsti erinevatest valdkondadest, vormi ja ornamentika arengust ja transformeerumisest stiiliajaloos; • teab põhilisi interjöörikujunduse ja ruumiplaneerimise põhimõtteid alates keskajast kuni 20. sajandi keskpaigani; • orienteerub erinevate ajastute olulisemates ajaloolistes stiilides ja ruumikujundusvõtetes ning oskab vormitunnuste põhjal teha nende vahel vahet; • teab stiilide vaheldumise peamisi põhjuseid ja kultuurilisi tagamaid; • suudab kirjeldada ja analüüside erinevaid stiiliperioode, kasutades erialast terminoloogiat. FILOSOOFIA Maht 6 EAP Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab alusteadmisi filosoofiast (põhimõisted, valdkonnad, koolkonnad, perioodid) ja oskab neid väljendada; • oskab kasutada neid teadmisi, avamaks arutlevas vormis filosoofia põhiküsimusi; • on teadlik filosoofia ajaloolisest iseloomust ning selle ajaloo mõjust tänasele kultuurilisele situatsioonile; • on välja arendanud mõninga loova ja kriitilise mõtlemise võime filosoofia käsitlusala piires ning oskab vajadusel seda rakendada ka teiste kultuurivaldkondade käsitlemisel. Filosoofia I 2 EAP, IV semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Filosoofia sünd; joonia koolkond. • Eleaadid ja antiikatomistid. • Sokrates ja sofistid. • Platon ja Aristotels. • Hellenism. • Antiikfilosoofia tänapäevased tõlgendused. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • evib alusteadmisi antiikfilosoofiast; • on teadlik filosoofia (Vana-Kreeka) päritolust ning filosoofiliste põhiküsimuste kujunemisest; • on teadlik filosoofilise mõtlemise kujunemisest kui alternatiivist müüdilisele maailmamõistmisele; • on tutvunud eetiliste küsimuste kujunemislooga; • oskab analüüsida filosoofiavaldkonda lähtuvalt selle jaotumisest distsipliinideks nagu eetika, epistomoloogia, metafüüsika ja esteetika; • tunneb hellenismiaja filosoofia iseärasusi võrreldes klassikalise perioodiga. Filosoofia II 2 EAP, V semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Hilishellenism. • Keskaegne filosoofia; jumalatõestused. • Uusaegne filosoofia; ratsionalistid, empiirikud. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • evib alusteadmisi kesk- ja uusaegsest filosoofiast; • oskab käsitleda kristliku maailmanägemise seost filosoofilise mõtlemisega ja selle seose muutumist läbi keskaja; • tunneb uusaegse loodusteaduse ja filosoofilise mõtlemise seoseid ning loodusteadusliku mõtlemise mõju endisele skolastilisele paradigmale. Filosoofia III 2 EAP, VI semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • David Hume ja Immanuel Kant. • Valgustus, modernism. • Postmodernism ja kaasaja filosoofia. • Analüütilise ja kontinentaalse filosoofia eristus. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • Evib alusteadmisi 19. ja 20. sajandi filosoofiast; • oskab käsitleda valgustuse mõistet seoses Kanti-eelse ja -järgse filosoofiatraditsiooniga; • orienteerub (mõningal määral) kaasaja filosoofiavoolude paljususes; • oskab käsitleda tänapäevaste filosoofiaprobleemide seost kogu eelneva filosoofiatraditsiooniga. ETTEVÕTLUSE ALUSED Maht 4 EAP Eesmärk on tutvustada ettevõtluse põhimõtteid ja anda baasteadmised oma loominguliste saavutuste realiseerimiseks ettevõtluskeskkonnas. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest ja esmaseid teadmisi osalemiseks majandustegevuses; • orienteerub ettevõtluse terminoloogias, valdab baasteadmisi ettevõtluse põhimõtetest ja oskab neid praktikas kasutada; • on omandanud teadmised seadusandlusest, toetusmehhanismidest ja erinevatest ettevõtlusvormidest, mis on abiks edaspidiste äriprojektide edukaks elluviimiseks, samuti tegutsemisel eraettevõtjana; • on saanud isikliku äriplaani koostamise kogemuse ja oskab seda rakendada; suudab algatada ning ellu viia erinevaid kunstiprojekte; • tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades. Ettevõtluse alused I 2 EAP, VI semester, mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Majanduskeskkond, indiviid ja majandus. • Väikeettevõtlus, ettevõtluse vormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, MTÜ). • Toetusmeetodid turunduses: reklaam, avalikud suhted, isiklik müük, promotsiooniüritused. • Turustuskanalid. • Ettevõtte asutamisdokumendid ja registreerimine, kapitali allikad. • Ettevõtte siseplaneering. • Tööturg Eestis ja Euroopa Liidu riikides. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest; • orienteerub ettevõtluse terminoloogias, põhimõtetes ja dokumentatsioonis; • tunneb erinevaid ettevõtluse vorme; • teab turundusmeetodeid ja oskab kasutada turunduskanaleid; • tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades. Ettevõtluse alused II 2 EAP,VII semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Ettevõte ja äriplaan. • Kunstiinstitutsioonid; kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii roll kunstielus. • Kunstniku portfoolio. • Kunstiprojekt, kontseptsoonist ja planeerimisest teostuseni. • Projekti eelarve koostamine, rahastusvõimalused, rahastusallikad ja rahataotlused. • Näituse kommunikatsioon, trükised, kujundus. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab koostada äriplaani; • teadvustab kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii rolli kunstielus; • oskab kirjutada ja algatada kunstiprojekte ning viia neid läbi konseptsioonist teostuseni; • tunneb erinevaid rahastus- ja toetusallikaid ja oskab koostada projekti eelarvet; • suudab koostada ja kureerida näitust ja teab reklaami, trükiste ja kujunduse koostamise konseptsioone ja põhimõtteid. SISSEJUHATUS DISAINI (vastavalt õppekavale) 3 EAP, II semester, eristav hindamine Eesmärk on teadvustada disainiga seotud protsesse, vaadata disaini laiemas kontekstis ning tutvustada disaini kui eriala. Sisukirjeldus • erinevad lektorid ja teemad, loengud, õppereisid, -filmid ja videod; • loomemajandus Eestis ja maailmas; • bränd ja ettevõtlus; • disain laiemas kontekstis/disain kui protsess, ökodisain; • tarbekunst ja disain; • disainiajaloo sõlmpunktid ja olulisemad terminid; • eesti tarbekunst/disain ja disainerid; • töö stilistina – praktilise kogemuse jagamine; • disainiseminar. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • orienteerub disaini valdkonna teemades; • orienteerub disaini valdkonna terminoloogias; • teadvustab disaini rolli ühiskonnas; • oskab hinnata oma sobivust disainialaseks tööks. SISSEJUHATUS RESTAUREERIMISSE (vastavalt õppekavale) 3 EAP, III semester, eristav hindamine Eesmärk on anda ülevaade muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost, eesmärkidest, seadusandlusest ning kultuuripärandi säilitamise põhimõtetest ning tutvustada restaureerimist kui eriala. Sisukirjeldus • Lühike sissevaade restaureerimise/konserveerimise terminoloogiasse. • Restaureerimise- konserveerimise ajalugu. • Restaureerimis- ja konserveerimiseetika ja –filosoofia. • Süsteem Eestis (seadusandlus, institutsioonid, haridus, inimesed, töövõimalused). • Külaskäigud konserveerimisega tegelevatesse asutustesse. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • orienteerub restaureerimise terminoloogias; • omab ülevaadet kutsele esitatud nõuetest; • oskab hinnata oma sobivust restaureerimisalaseks tööks. II. Praktilised üldained JOONISTAMINE Maht 10 -18 EAP (vastavalt õppekavale) Eesmärk Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • on arendanud nägemise/mõõtmise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu joonistamise alusteadmisi: kompositsioon/ülesehitus, struktuur/ruum/perspektiiv, tekstuur/faktuur, vorm, inimese anatoomia/proportsioon, valgus/vari, üldistuse ja detaili vahekord; • rakendab neid vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi natuurist joonistamisel; • kasutab erinevaid joonistusmaterjale (grafiitpliiatsid, süsi, sangviin, pastell, seepia) ja joonegraafika võimalusi; • oskab vabakäeliselt skitseerides visualiseerida erinevaid ideid; • on arendanud oma nägemismälu. Joonistamine I 2 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Geomeetrilised vormid ja natüürmort. • Ülesehitus ja kompositsioon. • Proportsioonid ja suurused. • Valgus ja vari. • Perspektiivireeglid. • Tahk- ja traatpea. • Joonegraafika. • Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur. • Visandid. Õpiväljundid Aine läbinu: • teab ja rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid; • oskab kujutada geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega; • on võimeline komponeerima tahk- ja traatpea erinevaid vorme; • suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist); • tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid); • oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi. Joonistamine II 3 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Kipspea. • Inimpea ja portree. • Käed ja jalad. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja –materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab joonistada kips- ja inimpead, portreed, käsi ja jalgu, arvestades proportsiooni- ja anatoomiareegleid; • annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist); • tunneb perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid; • tabab kiiresti, visandades figuuri iseloomulikku poosi; • oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi. Joonistamine III 2 EAP, III semester, eristav hindamine (komisjoniga.) Sisukirjeldus • Portree ja poolfiguur. • Inimskelett ja torso. • Vorm/valgus/vari. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab joonistada portreed ja poolfiguuri, arvestades modelli isikupära, inimpea ja -keha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid; • tunneb inimskeleti ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid; • oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi; • tabab kiiresti visandades figuuri iseloomulikku poosi; • tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi. Joonistamine IV. Figuur 3 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Figuur ja akt. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Perspektiiv. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kujutada inimfiguuri ja akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid; • oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi; • tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid; • kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale; • rakendab oma töödes joonegraafika võimalusi; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose. Joonistamine V 2 EAP, V semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Akt. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Interjöör. • Perspektiiv. • Joonegraafika. • Visandid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kujutada akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid; • oskab valguse-varjuga, hele-tumedusega modelleerides edasi anda vormi; • suudab perspektiivireegleid rakendades kahemõõtmelisel pinnal kujutada ruumi; • tunneb erinevaid pind- ja kattematerjale ja suudab loovalt kasutada erinevaid joonegraafika võimalusi; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose ja olemust; • kasutab joonistuslike võimalusi isikupäraselt ja loovalt. Joonistamine VI 3 EAP, VI semester, eristav hindamine (komisjoniga.) Sisukirjeldus • Akt. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Rakurss.. • Perspektiiv • Pildipinna komponeerimine. • Kaksikfiguur ja figuurikompositsioonid. • Stilisatsioon. • Visandid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kujutada inimfiguuri ja akti erinevates poosides, asendites ja rakurssides, kasutades perspektiivireegleid; • tunneb inimkeha põhilisi anatoomia- ja proportsioonireegleid; • põimib natuurist joonistamise reegleid oma ideede ja vabajoonistuslike elementidega ja oskab luua figuurikompsitsioone; • valdab pildipinna ja kompositsioonireeglite kasutamist; • oskab inimkeha kujutada nii natuurist lähtuvalt kui stiliseeritult; • kasutab erinevaid materjale ja joonegraafika võimalusi; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose ja olemust. MAALIMINE Maht 10-15 EAP (vastavalt õppekavale) Eesmärk on panna alus innovatiivseks ja loominguliselt avatud mõtlemiseks ja anda praktiline maalikogemus, mis baseerub maalikunsti rikkalikul ajalool ja traditsioonilistel maalitehnilistel vahenditel. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • on omandanud traditsioonilised manuaalsed maalitehnilised oskused; • oskab natuurist maalides iseseisvalt püstitada eesmärke kompositsiooni-, värvi-, valgus/varju-, detaili/üldistuse vahekorra ja ruumi/vormiproblemaatika lahendamiseks; • rakendab saadud teadmisi vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi maalimisel; • tunneb erinevaid maalitehnikate, stiilivõtete ja materjale kasutamise võimalusi; • on uue reaalsuse loomiseks arendanud nägemise/vaatlemise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu visualiseerimis- ja abstraktse mõtlemise oskust. Maalimine I 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Akvarelltehnikad. • Erinevad võimalused ja meetodid. • Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised. • Maalikompositsioon. • Koloriit, värvikontrast, värvivahekorrad. Õpiväljundid Aine läbinu: • suudab rakendada akvarellmaali võtteid vormi ja ruumi kujutamisel; • oskab natüürmordi ja esemete maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika võimalusi (kiht-kihiline, märg-märjale, monokroomne sulatamine, väljapesemine, ülemaalimine, pintslilöögithnika jne); • oskab leida huvitavaid maalikompositsioone, luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme; • tunneb erinevaid koloriidi ja värvivahekordade kasutamise võimalusi ja on õppinud tundma värvikontrasti seaduspärasusi; • omab praktilisi oskusi akvarellmaali kasutamisel, lähtudes maalikunsti traditsioonidest. Maalimine II 2 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid. • Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised. • Portree. • Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine. • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab natüürmordi, esemete ja/või portree maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika ja/või kattematerjalide võimalusi; • omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid vormi ja ruumi kujutamisel; • kasutab erinevaid võtteid pildipinna komponeerimisel ja oskab luua maalikompositsioone; • oskab luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme; • näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi. Maalimine III 3 EAP, III semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Akvarell- ja kattevärvid (guašš ja akrüül). • Portree ja poolfiguur. • Abstraktne ja realistlik kujutamisviis. • Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine. • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. • Loomulik ja kunstlik valguses. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kasutada akvarell-, guašš- ja/või akrüülmaali võtteid vormi, ruumi ja inimese kujutamisel; • oskab rakendada erinevaid kujutamisviise ja taotlusi portree ja poolfiguuri maalimisel (näiteks karakterportree, ekspressiivne portree, portree-ikoon, portree-plakat); • näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi ja rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi; • oskab pildipinda komponeerida, luua tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme; • tunneb erinevaid koloriidi kasutamise ja värvide segamise võimalusi; • teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid. Maalimine IV 2 EAP, IV semester, eristav hindamine (komisjoniga) Sisukirjeldus • Kattevärvid (guašš-, akrüül- ja õlivärvid). • Poolfiguur, figuur ja akt. • Erinevad kompositsioonivõimalused. • Abstraktne ja realistlik kujutamisviis. • Mikroskoopilise ja makroskoopilise motiivi kasutamine. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kasutada guašš-, akrüül- ja õlimaali võtteid poofiguuri, figuuri ja akti kujutamisel; • rakendab erinevaid maalikompositsioone ja oskab luua pildipinnal tervikut ning lahendada detaili/üldistuse probleeme; • kasutab erinevaid koloriite ja oskab töödes rakendada värvi hele-tumeduse, intensiivsuse, sooja-külma põhimõtteid; • oskab kasutada erinevaid motiive ja kujutamisviise oma ideede kujutamisel. Maalimine V 3 EAP, V semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Kattevärvid (õli- ja akrüülvärvid). • Figuur, akt ja kaksikfiguur. • Maalikunstist lähtuvad erinevad võimalused. • Maalikompositsioon ja kompositsioonimaal. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab süsteemset ettekujutust ja oskusi akrüül- ja õlivärvide kasutamise võimalustest; • oskab õlivärvidega maalides kujutada objekte, esemeid, figuuri ja akti; • oskab modelleerida vormi värvitoonide, hele-tumeduse ja valguse-varjuga; • on võimeline teostama erinevaid maalikompositsioone lähtuvalt töö iseloomust; • on omandanud maalilise mõtlemise ja väljenduse oskused vastavalt oma eriala vajadustele. Maalimine VI 2 EAP, VI semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Õli- ja akrüülvärvid. • Figuur, akt ja mitmefiguurilised kompositsioonid interjööris. • Maalikompositsioonid ja loominguline idee. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab süsteemset ettekujutust õlivärvidest ning segatehnikast, oskab neid kasutada ja rakendab kattevärvide tarvitamise tehnoloogilisi võtteid; • oskab õlivärvidega maalides kujutada figuuri ja akti ning mitmefiguurilisi kompositsioone; • on omandanud maalilise mõtlemise ja väljenduse oskused vastavalt oma eriala vajadustele ja suudab teostada vabaloomingut; • orienteerub maalistiilides ja –suundades; • on võimeline värvide abil väljendama oma ideid ning lahendama erinevaid maalikompositsioone. MAALIPRAKTIKA (vastavalt õppekavale) 2 EAP, IV semester, mitteeristav hindamine. Eesmärk on anda võimalus reaalses keskkonnas maalimise ja joonistamise kaudu arendada nägemist, kujundlikku mõtlemist, käelist osavust, värvitunnetust ja analüüsioskust. Sisukirjeldus • Maalimine ja joonistamine erinevas keskkonnas, looduses ja/või linnaruumis. • Mitmesugused joonistamis- ja maalitehnikad. • Olustiku visandamine, jäljendamine ja väljendmine. • Erinevad kompositsioonid. • Perspektiiv. • Mitmeplaanilisus. Õpiväljundid Aine läbinu: • on suuteline vabas õhus maalides/joonistades kasutama erinevaid tehnikaid ümbritseva keskkonna kujutamisel; • suudab lühema- ja pikemaajaliste töödega visualiseerida olustikuvaateid; • oskab leida huvitavaid motiive ja valdab pildipinna kompositsioonilist organiseerimist; • on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega; • oskab rakendada oma töödes perspektiivireegleid; • loob pildipinnal tervikut ja oskab lahendada detaili/üldistuse probleeme. ÜLDKOMPOSITSIOON JA VÄRVUSÕPETUS Maht 6 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused kompositsiooni ja värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust; • eristab ja rakendab intuitiivset ning klassikalist lähenemist eesmärgipärase terviku loomisel; • loob kompositsioone kasutades värvusi ja struktureerides tasapinda ning ruumi; • ühitab ja proportsioneerib erinevaid mahtusid, materjale, stiile ja värvusi; • oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi, värvust; • on arendanud värvussõpetuse ja kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust; • oskab oma aega praktiliseks tööks planeerida, valida vajalikke vahendeid ja töövõtteid. Üldkompositsioon ja värvusõpetus I 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus Üldkompositsioon • Staatika ja dünaamika. • Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine. • Ribaornament. Ornament piiratud ja piiramata pinnal. • Sümmeetria ja asümmeetria • Taust. • Tihedus ja hõredus. Aktsent. • Kompositsiooni tasakaal. Värvusõpetus • Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted. • Värvuste süstematiseerimine. • Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud. • Värviring kui süsteem. • Tonaalsus, toonid ja varjundid. Õpiväljundid Aine läbinu: • on omandanud kompositsiooni ja värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel; • süstematiseerib ja suhtestab pindu, värve, kujundeid ja vahekordi; • seostab värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid; • mõistab värviringi süsteemsust; • suudab segada värvide õigeid hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida; • on võimeline nõuetekohaselt vormistama oma tööd. Üldkompositsioon ja värvusõpetus II 3 EAP, II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus Üldkompositsioon • Ruum ja tunne. • Rütm, värv ja objekt ruumis. • Avatud ja suletud ruum. • Tasapinna tõstmine ruumi. Värvusõpetus • Objektiivsed ja subjektiivsed värvikarakteristikud. • Erinevad kontrastiprintsiibid. • Värviharmooniad erinevates taustsüsteemides. • Värvuste omadused ja rakendamine. • Värviteooria tundmine. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab segada soovitud tooni primaarvärvidest; • teeb vahet värvitunnustel, tunnetab värvialade ulatust, tajub vormi, kujundite ja värvi nüansse ja mitmekesisust; • väljendab oma emotsioone ja ideid värvis, vormis ja kujundikeeles; • tõlgendab, sõnastab ja kirjeldab kujundit, värvi ja protsessi; • kasutab omandatud teadmisi loomeprotsessis. KUJUTAV GEOMEETRIA 2 EAP, I semester, eristav hindamine. Eesmärk Kursuse läbinu oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada. Sisukirjeldus • Ruum, selle tajumine ja kujutamine • Projektsiooniline joonestamine. Mituvaade. Aksonomeetria. • Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon. • Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid. • Kujutava geomeetria digitaalsed võimalused. Joonestusprogramm CAD. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • teab kujutava geomeetria põhiprintsiipe ja omab ülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost; • on omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada; • tunneb kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast ja tunnetusest lähtudes; • oskab rakendada perspektiiviõpetuse erinevaid meetodeid; • on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju. ARVUTIGRAAFIKA (vastavalt õppekavale) 3 EAP, I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Eesmärk Kursuse läbinu on võimeline arvutigraafika võimalusi sidustama kompleksselt oma loomingulistes töödes. Sisukirjeldus • Kujundusgraafika olemus, arvutigraafika liigid. • Skaneerimine ja salvestamine. • Värvisüsteemid (RGB ja CMYK). • Tüpograafia üldpõhimõtted Vektorgraafika • Programmi Adobe Illustraator töövahendid ja parameetrid. • Kujundite loomine ja värvimine. • Joone paksuste ja struktuuri muutmine, bitmap-kujutise ülejoonistamine. • Joondamiste ja korduste loomine pindade tekitamiseks, kujundite kombineerimine (pathfinder tööriistaga). Rastergraafika • Erinevatele väljunditele (veeb ja trükk) loodava bitmapgraafika võrdlemine ja tööprotsesside erinevuste analüüs. • Adobe Photoshop. • Retušeerimine ja värvikorrektsioon. • Digipiltide allalaadimine, salvestamine. • Selekteerimine, objektide väljalõikamine, kollaaž. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • saab aru arvutigraafika eri liikidest (vektorgraafika ja rastergraafika), enim kasutatavatest failiformaatidest, cmyk ja rgb värvisüsteemist ja pilditihedusest; • omab ülevaadet tüpograafia ajaloost ja mõistetest, teab ja tunneb põhilisi kirjaliike ja –stiile, teab ja oskab kasutada erinevaid tüpograafilisi võtteid teksti vormindamiseks; • teab ja oskab kasutada vektorgraafika programmi (Adobe Illustrator) põhilisi töövahendeid; • loob ja stiliseerib kujundeid erinevate tehniliste lahenduste kaudu, suudab kasutada erinevaid pinna ja joone värvimise ning struktuuritekitamise võtteid,oskab rasterpildist tekitada vektorjoonistust ja luua illustratsiooni; kasutada kujunduses fotot; • teab ja oskab kasutada rastergraafika programmi (Adobe Photoshop) põhilisi töövahendeid; • oskab skaneerida, muuta pildi füüsilisi mõõtmeid ning resolutsiooni, muuta värviruumi ja teha värvikorrektsioone, luua selektsioone. FOTOGRAAFIA (vastavalt õppekavale) 2 EAP I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Eesmärk on õppida rakendama visuaalse kommunikatsiooni fotograafiaalaseid võimalusi ja erinevaid viise ning süüvida ümbritseva keskkonna olemusse, kasutades fotokaamerat. Sisukirjeldus • Valgus, valguse tasakaal (päevavalgus, hõõglambivalgus, valgus varjualas, segavalgus jne). • Liikumine, säriaegade kasutamine; liikuva või liikumatu kaamera kasutamine. • Teravussügavus; suletud või avatud objektiiviava. • Välklambi kasutamine. • Algteadmised reprotööst, reprodutseeritava objekti valgustamine, Photoshopi kasutus. • Foto kompositsioon, ülesehitus, ruum, perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus. • Erinevad praktilised loomingulised ülesanded (näiteks tuntud kunstiteosest lähtuva fototeose loomine, tekst & pilt). • Erinevad praktilised tehnilised ülesanded (näiteks valge valgel, must mustal). • Oma loominguliste tööde pildistamine ja fotodest portfoolio koostamine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab kasutada fotokaamerat ja fotograafilisi väljendusvahendeid; • rakendab fotograafia alusteadmisi: kaadri kompositsioon/ülesehitus, ruum/perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus vahekordi vastavalt fototeose eesmärgile; • kasutab nimetatud teadmisi maastiku, ruumi, liikumise ja objekti pildistamisel; • suudab oma ideid foto kaudu mõistetavaks teha; • oskab pildistada oma erialaseid jms töid ning koostada fotodest portfoolio. | ||

