Moodul 'ÜLDMOODUL'

ÜLDMOODUL

I. Teoreetilised üldained
• Erialane inglise keel, 2 EAP-d
• Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus, 5 EAP-d
• Kunstiajalugu, 7 EAP-d
• Filosoofia, 6 EAP-d
• Intellektuaalse omandi kaitse, 2 EAP-d

II. Praktilised üldained
• Joonistamine, 12 EAP-d
• Maalimine, 6 EAP-d
• Üldkompositsioon, 2 EAP-d
• Värvusõpetus, 2 EAP-d
• Vormiõpetus, 2 EAP-d
• Skulptuur, 2 EAP-d
• Kunstigeomeetria, 2 EAP-d
• Arvutigraafika, 2 EAP-d
• Fotograafia ja video alused, 2 EAP-d


ÜLDMOODUL

I. Teoreetilised üldained
ERIALANE INGLISE KEEL
Maht 2 EAP

Eesmärk
Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste.

Erialane inglise keel 2 EAP I semester, mitteeristav hindamine

Sisukirjeldus
• Vestlusteemad ja sõnavara.
• Ettevalmistus (kunstialasteks) ettekanneteks.
• Töö tekstidega
• Kunsti puudutav üldsõnavara.
• Vestlus ja arutelu mitmesugustel aktuaalsetel teemadel.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara;
• on omandanud inglise keelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused;
• tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult;
• suudab inglise keeles suhelda.
• on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara;
• on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused;
• tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult;
• suudab inglise keeles suhelda.
.


EESTI KEEL. SUULINE JA KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS
Maht 5 EAP

Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta.

Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus I, 2 EAP

Sisukirjeldus:
• Käsitletakse erinevate kirjalike tööde liike ning selgitatakse akdeemiliste kirjalikele töödele esitatavaid nõudeid.
• Tutvustatakse erinevaid võimalusi ja viise vajaliku info hankimiseks.
• Sooritatakse praktilised harjutused, mis kinnistavad õpitut.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab ülevaadet erinevatest kirjalike tööde liikidest;
• oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste;
• tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid;
• tunneb teaduslike tekstide koostamise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu;
• teab infootsingu aluspõhimõtteid ja omab praktilisi oskuseid erialase teabe leidmiseks;
• suudab väljendada oma mõtteid loogiliselt.


Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus II, 2 EAP-d

Sisukirjeldus:
• SÕNA. Omasõna. Tsitaatsõna. Võõrmõjud.
• Sõnavalik: korduste vältimine, bürokraatiakeel, kantseliit.
• Kõnekeel ja kirjakeel.
• Sõna suulises ja kirjalikus väljenduses. Normkeel.
• Praktiline õigekeelsus (suur ja väike algustäht, kokku- jalahkukirjutamine, ortograafianüansid,arvsõnad, lühendid)
• LAUSE õigekeelsus.Sõnajärg. Rinnastamine ja väljajätt.
• Lausete ühendamine korrektseks tervikuks
• Siduvad sõnad ja kirjavahemärgid kui osa semiootikast.
• TEKST: Väljendusõpetus . Loovkirjutamine. Tarbetekst . Teadustekst.
• Tarbetekstialane koostöö eriala õppejõududega (toote tutvustamine, projekti sõnastamie jne).
• Lõimumine teksti kaudu teiste ainetega (kunstiajalugu, filosoofia kodutööde keeleline analüüs).
• Koostöö üliõpilastega tekstide korrigeerimisel vastavalt tekkinud vajadustele.
• Suulise teksti ja kirjutatud teksti võrdlemine. Teksti keeleline ja stiililine toimetamine.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust;
• on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest;
• oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste;
• väldib sõnastus- ja loogikavigu;
• tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid.


Eesti keel. Suuline ja kirjalik eneseväljendus III, 1 EAP

Sisukirjeldus:
• Käsitletakse põhjalikult lõputööle esitatavaid nõudeid, tutvustatakse teema valiku ja hindamise põhimõtteid.
• Tutvutakse spetsiifilistele teemadele keskendunult infootsinguga andmebaasidest.
• Koostatakse lõputöö teema uurimiskava.


Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid;
• oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale, püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke;
• oskab eristada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi;
• oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid;
• tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid.


KUNSTIAJALUGU
Maht 7 EAP

Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest.

Kunstiajalugu I 2 EAP I semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus:
• Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas.
• Romantismi eri avaldusmisvormid.
• Baltisaksa kunstikultuur Eestis 18.-19. sajandil.
• Prantsuse kunst 19.sajandil.
• Kunst Suurbritannias 19. sajandil.
• Impressionism ja postimpressionism.
• Juugend, sümbolism, rahvusromantism.
• Saksa ekspressionism. Fovism, kubism.
• Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism.
• Futurism, dada, sürrealism.
• Eesti kunst 20. sajandi I poolel

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• Omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest
• mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse;
• oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega.
• Omab ülevaadet modernismi klassikast
• On omandanud teatava hulga kunstioajaloo alaseid teadmisi
• Oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada.


Kunstiajalugu II 2 EAP, II semester, eristav hindamine.

• Kunsti arengud maailmas peale II maailmasõda
• Abstraktsed arengud Ameerikas ja Euroopas
• Figuratiivne kunsti peale II maailmasõda
• Popkunstist hüperrealismini
• Kunsti defineerimine 1960. aastatel: minimalism, kontseptualism, antivorm
• Kehakunst ja tegevuskunst
• Eesti kunsti arengud peale II maailmasõda


Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• On kursis kunstimaailma muutustega 1940. aastatest 1980. aastateni.
• Tunneb olulisemaid antud perioodi kunsti suundi ja oskab kunstiteoste visuaalse vaatluse põhjal eristada mõjukamaid kunstivoole ja kunstnikke.
• Oskab seostada II maailmasõja järgse perioodi kunsti praktikaid sotsiaalsete, ajalooliste ja kultuuriliste arengutega ühiskonnas.
• Teadvustab kujutava kunsti liikide paljusust ja selle põhjuseid 20. sajandi II poolel.
• Oskab seostada Eesti kunsti lähiajaloo arenguid maailma kunsti arengutega.


Kunstiajalugu III 3 EAP III semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Postmodernism
• Transavangard
• Uued meediad kunstis
• Kunst 21. sajandil
• Kaasaegse kunsti defineerimine
• Kaasaegse kunstimaailma toimemehhanismid
• Eesti kaasaegse kunsti allikad ja arengud

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• On kursis kunstimaailma muutuste ja suundadega postmodernismi kujunemisest tänapäevani.
• Tunneb olulisemaid antud perioodi kunsti suundi ja oskab kunstiteoste visuaalse vaatluse põhjal eristada mõjukamaid kunstivoole ja kunstnikke.
• Oskab seostada kaasaegse kunsti praktikaid sotsiaalsete, ajalooliste ja kultuuriliste arengutega ühiskonnas.
• On teadvustanud kaasaegse kunsti(ajaloo)kirjutuse mitmekesisust ja erinevaid tõlgendusvõimalusi.
• On kursis kaasaegse kunstimaailma toimemehhanismidega.



Kunstiajalugu IV. Rahvakunsti alused 1 EAP I semester, mitteeristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Rahvakunsti mõiste ja aines
• Rahvakunsti arengut mõjutavad tegurid, piirkondlik eripära.
• Arhitektuur, elamusisustus, tarbevara ja tööriistad.
• Traditsiooniline talupojarõivastus, rahvavarõiva mõiste, rõivastuse arengut mõjutanud tegurid, rõivastus kui sotsiaalne märk, riietumistavad.
• Rahvakunst inspiratsiooniallikana tänapäeval.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• omab ülevaadet rahvakunsti mõjutavates teguritest;
• orienteerub eesti rahvakunsti erinevates aspektides;
• on tutvunud eesti rahvarõivaste, ehete ja tarbeesemete paikkondlike eripärade, sümboolika, erinevate tehnikate ja materjalidega;
• omab eeldust eesti rahvakunsti loovaks arendamiseks nüüdisaegses sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas.



FILOSOOFIA
Maht 6 EAP

Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega.

Filosoofia I 2 EAP III semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Filosoofia mõiste, otstarve, filosoofilised küsimused
• Filosoofia valdkonnad
• Filosoofia kujunemine (Thales, Parmenides)
• Filosoofia ühiskondlik roll (sofistid, Sokrates)
• Filosoofia jagunemine (Platon, Aristoteles)
• Hea elu filosoofia (stoikud, Epikuros)
• Esteetilised küsimused antiikaja filosoofias
• Neoplatonismi allikad ja mõjud
• Keskaja filosoofia põhiküsimused
• Keskaja filosoofia kunsti peeglis

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• On kursis filosoofia arenguloo olulisemate punktidega antiikajast keskajani
• Teab filosoofia valdkondi ja nende põhiküsimusi
• Teadvustab filosoofia tähtsust valdkonnaüleselt
• Analüüsib mõningaid varase filosoofia küsimuste olulisust kaasaja ühiskonna ja kunsti kontekstis

Filosoofia II 2 EAP IV semester, eristav hindamine.

Sisukirjeldus
• Uusaja filosoofia põhiküsimused
• Renessanss ja filosoofia arengud
• Poliitfilosoofia uusajal
• Ratsionalim ja empirism
• Teaduslik maailmamõistmine ja filosoofia
• Valgustus
• Immanuel Kant
• Kanti esteetika
• Utilitarism
• Eetikateooriad

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• On kursis uusaja ja valgustusajastu filosoofia olulisemate suundadega
• Teadvustab filosoofia rolli teadusliku maailmamõistmise kujunemises
• Seostab filosoofiat kunsti ja ühiskonna arengutega uusajal
• Analüüsib tänapäevaseid (kunsti) probleeme erinevate eetikateooriate kontekstis


Filosoofia III 2 EAP V semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• On kursis 19. ja 20. sajandi filosoofia olulisemate suundadega
• Teadvustab filosoofia mõju kultuuri- ja kunstivaldkonnas
• Teab kaasaja esteetika olulisi suundi ja oskab neid rakendada kunstiteose analüüsis
• Rakendab mõningaid argumentatsioonitehnikaid
• Loeb(kunsti) filosoofilist teksti

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• Modernism
• Idealism, marksism, positivism
• Elufilosoofia arengud eksistentsialismini
• Psühhoanalüüs filosoofia ja kunsti peeglis
• 20. sajandi filosoofia olulisemaid suundi (fenomenoloogiast vaimufilosoofiani)
• Kunstifilosoofia roll 20. sajandil (Danto), antifilosoofia (Groys)
• Postmodernistlikuid arenguid (feminismist poststrukturalismini)
• Argumentatsioonitehnikad
• Filosoofiline lugemine ja kirjutamine


INTELLEKTUAALSE OMANDI KAITSE
Maht 2 EAP

Eesmärk on anda ülevaade intellektuaalse omandi kaitse mõistest, olemusest ja sellega seotud õigusregulatsioonidest.

Sisukirjeldus:
• Intellektuaalse omandi mõiste ja olemus
• Autoriõigus
• Autorilepingud ja litsentsilepingud
• Autoriõigusega kaasnevad õigused
• Tööstusomand
• Kaubamärgid
• Tööstusdisaini lahendused
• Leiutised. Patent ja kasulik mudel
• Intellektuaalomandi õiguse teostamine ja õiguskaitse

Õpiväljundid:
• Aine läbinu
• teab intellektuaalse omandi liike ja õiguse teoreetilisi aluseid
• on saanud ülevaate autoriõiguse tähendusest, sisust ja õiguslikust
• regulatsioonist
• tunneb tööstusomandi (kaubamärgid, disainid, leiutised) liike
• omab ülevaadet tööstusomandile õiguskaitse saamisest ning tekkinud õiguste kaitsmisest


II. Praktilised üldained

JOONISTAMINE
Maht 12 EAP

Eesmärk
Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks.


Joonistamine I 3 EAP, I semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Geomeetrilised vormid ja natüürmort.
• Ülesehitus ja kompositsioon.
• Proportsioonid ja suurused.
• Valgus ja vari.
• Perspektiivireeglid.
• Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur.
• Visandid objektidest ja esemetest.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• Rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid;
• Kujutab geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega;
• suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist);
• tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid);
• kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia).

Joonistamine II 3 EAP, II semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Traatpea, tahkpea, kipspea ja inimpea.
• Käed ja jalad.
• Objektid ja seadeldised.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja –materjalid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• On võimeline komponeerima tahk- ja traatpead;
• joonistab kips- ja inimpead, käsi ja jalgu, lähtudes proportsiooni- ja anatoomiareeglitest;
• annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut;
• teab perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid;
• tabab kiiresti, visandades objektide olemust;
• kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendab joonistustehnikaid

Joonistamine III 3 EAP , III semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Portree.
• Torso ja figuur.
• Pildipinna komponeerimine
• Vorm/valgus/vari.
• Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja -materjalid.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• Joonistab portreed ja figuuri, lähtudes inimpea ja -keha anatoomia- ja proportsioonireeglitest;
• Püüab joonistuslike võtetega edasi anda modelli isikupära,
• teab inimkeha ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid;
• oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi;
• on võimeline visandama figuuri ja annab edasi figuuri iseloomulikku poosi;
• komponeerib pildipinda ja rakendab perspektiivireegleid
• kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendab joonistustehnikaid

Joonistamine IV. 3 EAP , IV semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Inimfiguur ja akt.
• Anatoomia- ja proportsioonireeglid.
• Valgus/vari ja hele/tumedus.
• Perspektiiv. Ruum.
• Visandamine.
• Joonistustehnikad ja -materjalid.
• Loomingulised ülesanded

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• kujutab inimfiguuri ja akti, lähtudes inimkeha anatoomia- ja proportsioonireeglitest;
• oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi;
• rakendadab perspektiivireegleid ruumi ja inimese kujutamisel;
• kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale;
• on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose
• põimib natuurist joonistamise reegleid vabajoonistuslike elementidega.



MAALIMINE
Maht 6 EAP

Eesmärk on anda praktiline maalikogemus, et maalimise võtteid kasutades end ja oma ideid loominguliselt väljendada


Maalimine I 3 EAP II semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid.
• Esemed, objektid ja seadeldised.
• Vorm, ruum, struktuur ja faktuur.
• Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Värvi koosmõju.
• Valgus ja vari.
• Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• Tunneb ja kasutab maalimisel erinevaid tehnikaid ja materjale;
• omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid objektide, vormi ja ruumi kujutamisel;
• komponeerib pildipinda ja suudab kokku panna pildilise terviku
• näeb värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi.


Maalimine II 3 EAP III semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Akvarell- ja/või kattevärvid, segatehnika
• Objektid ja seadeldised, inimese kujutamine
• Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Värvi koosmõju.
• Loomulik ja kunstlik valguses.
• Abstraktne ja realistlik kujutamisviis.
• Kompositsiooni võimalused, iseseisva kompositsiooni loomine
• Loomingulise idee väljendamine

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• On teadlik erinevate materjalide maalitehnikate kasutamise võimalustest;
• taotleb erinevaid kujutamisviise objektide, seadeldiste ja inimeste maalimisel;
• rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi;
• oskab pildipinda komponeerida, loob tervikut ja lahendab detaili/üldistuse probleeme;
• on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega;
• teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid.
• Väljendab oma emotsioone ja ideid maalides



ÜLDKOMPOSITSIOON
Maht 2 EAP

Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused pinnalise kompositsiooni põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest.


Üldkompositsioon I 2 EAP I semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Staatika ja dünaamika.
• Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine.
• Piiratud ja piiramata pind.
• Sümmeetria ja asümmeetria
• Taust.
• Tihedus ja hõredus. Aktsent.
• Kompositsiooni tasakaal.
• Kuldlõige.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust;
• on omandanud kompositsiooni baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused;
• rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel;
• süstematiseerib ja suhtestab pindu, kujundeid ja vahekordi;
• oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi;
• on arendanud kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust;



VÄRVUSÕPETUS
Maht 2 EAP

Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest.

Värvusõpetus 2 EAP I semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted.
• Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud.
• Värviring kui süsteem.
• Värvikarakteristikud.
• Erinevad kontrastiprintsiibid.
• Värviharmooniad.
• Värvuste omadused ja rakendamine.
• Värviteooria tundmine.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• on omandanud värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused;
• oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi;
• oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada värvust;
• rakendab omandatud töövõtteid erinevate ülesannete teostamisel;
• mõistab värviringi süsteemsust;
• suudab segada värvide hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida;



SKULPTUUR
Maht 2 EAP

Eesmärk on anda alusteadmised skulpturaalsete vormide loomiseks ja arendada loovust, ruumilist mõtlemist, nägemismälu ja jäljendamisoskust.

Skulptuur 2 EAP I semester, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Vormi modelleerimine savis.
• Geomeetrilised vormid – kera/ kuup/ püramiid.
• Näo detail (nina/ suu/ silm/ kõrv).
• Käsi/jalg.
• Reljeef kipsmudeli järgi.
• Ümarplastiline vorm vastavalt teemale (loomaplastika, mahuline monogramm vms).
• Modelleerimine natuurist või/ja stilisatsioon.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab modelleerida skulptuuraalset kolmemõõtmelist vormi savis;
• tunneb vormiüldistuse geometriseerimise ja stiliseerimise põhimõtteid;
• oskab lähtuvalt etteantud kipsmudelist või/ja natuurist modelleerida ümarplastilisi objekte, käsi või/ja jalgu;
• oskab madal- või kõrgreljeefina kujutada portreed või/ja autoportreed;
• oskab välja mõelda ja teostada loomateemalise plastilise skulptuuri või/ja plastilise (stiliseeritud) objekti vastavalt teemale.


VORMIÕPETUS
Maht 2 EAP

Eesmärk on näha ja mõtestada kolmemõõtmelist vormi ning leida oma ruumiliste ideede teostamiseks praktilised teostamisväljundid.

Vormiõpetus 2 EAP II semeser, eristav hindamine

Sisukirjeldus
• Skulpturaalsete mahulis-ruumiliste objektide ja kompositsioonide loomine erinevatest materjalidest.
• Arhitektoonika/ dekoratiivne skulptuur.
• Voltimine, murdmine, painutamine ja lõikamine.
• Erinevad tehnilised võtted sõltuvalt kasutatavast materjalist.
• Objekt ruumis. Avatud ja suletud ruum.
• Ruumikompositsioon, ruumiline kompositsioon, kompositsioon ruumis.

Õpiväljundid
Aine läbinu:
• oskab luua erinevatest või/ja etteantud materjalidest ruumilis-vormilisi objekte;
• omab teadmisi skulpturaalse vormi olemusest ja suudab neid visualiseerida;
• on edasi arendanud vormiharmoonia nägemist, ruumilist mõtlemist ja käelisi oskusi;
• oskab teha dekoratiivset kolmemõõtmelist vormi või arhitektoonikat.
• Väljendab oma emotsioone ja ideid vormis ja ruumilises kujundikeeles.
• Loob kompositsioone ja struktureerib ruumi.



KUNSTIGEOMEETRIA 2 EAP II semester, eristav hindamine.

Eesmärk
Kursuse läbinu on õppinud ruumi tajumise ajalugu ja tänapäeva geomeetria vaatenurgast ning oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada.

Sisukirjeldus
• Ruum, selle tajumine ja kujutamine ajaloos ja tänapäeval.
• Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon.
• Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid.

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab lühiülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost;
• tunnetab kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast lähtudes;
• on üldjoontes omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada;
• on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju.


ARVUTIGRAAFIKA 2 EAP I semester, eristav hindamine

Eesmärk
Kursuse läbinu oskab kasutada programme Adobe Photoshop ja Adobe Illustrator baastasemel.

Sisukirjeldus
• Kujundusgraafika olemus, arvutigraafika liigid.
• Skaneerimine ja salvestamine.
• Värvisüsteemid (RGB ja CMYK).
Vektorgraafika
• Programmi Adobe Illustraator töövahendid ja parameetrid.
• Kujundite loomine ja värvimine.
• Joone paksuste ja struktuuri muutmine, bitmap-kujutise ülejoonistamine.
• Joondamiste ja korduste loomine pindade tekitamiseks, kujundite kombineerimine (pathfinder tööriistaga).
Rastergraafika
• Adobe Photoshop.
• Retušeerimine ja värvikorrektsioon.
• Selekteerimine, objektide väljalõikamine, kollaaž, montaaź.

Kursuse läbinu:

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• omab arusaama arvutigraafika eri liikidest (vektorgraafika ja rastergraafika), enimkasutatavatest failiformaatidest, cmyk ja rgb värvisüsteemist ja pilditihedusest;
• teab ja oskab kasutada vektorgraafika programmi (Adobe Illustrator) põhilisi töövahendeid;
• teab ja oskab kasutada rastergraafika programmi (Adobe Photoshop) põhilisi töövahendeid



FOTOGRAAFIA JA VIDEO ALUSED 2 EAP I semester, eristav hindamine

Eesmärk on õppida rakendama visuaalse kommunikatsiooni fotograafia- ja videoalaseid võimalusi ja erinevaid viise ning süüvida ümbritseva keskkonna olemusse, kasutades fotokaamerat.

Sisukirjeldus
• Valgus, valguse tasakaal (päevavalgus, hõõglambivalgus, valgus varjualas, segavalgus jne).
• Liikumine, säriaegade kasutamine; liikuva või liikumatu kaamera kasutamine.
• Teravussügavus; suletud või avatud objektiiviava.
• Välklambi kasutamine.
• Algteadmised reprotööst, reprodutseeritava objekti valgustamine, Photoshopi kasutus.
• Foto kompositsioon, ülesehitus, ruum, perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus.
• Erinevad praktilised loomingulised ja tehnilised ülesanded
• Algteadmised fotokaameraga video jäädvustamisest
• Videoreziimi eeliste ja videotöötlusprogrammide tutvustus .


Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab kasutada fotokaamerat ja fotograafilisi väljendusvahendeid;
• rakendab fotograafia alusteadmisi: kaadri kompositsioon/ülesehitus, ruum/perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus vahekordi vastavalt fototeose eesmärgile;
• kasutab nimetatud teadmisi maastiku, ruumi, liikumise ja objekti pildistamisel;
• suudab oma ideid foto kaudu mõistetavaks teha ja pildistada oma töid;
• oskab jäädvustada oma erialaseid töid kasutades fotokaamera videovõimalust
• on tutvunud videotöötlusprogrammidega.