Õppekava moodulid

Õppekava: TEKSTIIL 2009/2010

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Moodul	Kirjeldus
ÜLDMOODUL	ÜLDMOODUL 84 EAP I. Teoreetilised üldained • Inglise keel • Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika • Kunstiajalugu • Visuaalse keskkonna ajalugu • Filosoofia • Ettevõtluse alused • Sissejuhatus disaini II. Praktilised üldained • Joonistamine • Visandid • Maalimine • Maalipraktika • Üldkompositsioon ja värvusõpetus • Skulptuur • Kujutav geomeetria • Arvutigraafika • Fotograafia ÜLDMOODUL I. Teoreetilised üldained INGLISE KEEL Maht 4 EAP Eesmärk Kursuse läbinu oskab argisituatsioonides suhelda ja arutleda inglise keeles, lugeda ja refereerida tekste. Aineploki üldised õpiväljundid Aine läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust; • omandanud inglise keele grammatika ja sõnavara ulatuses, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele B1/B2; (algajate puhul C1/C2 keeletasemele) • tuleb vastaval tasemel toime kunsti- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult vastaval tasemel; • on omandanud lühikese ingliskeelse kunstialase suulise ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused. Inglise keel I 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), I semester, mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Vestlusteemad ja sõnavara. • Ettevalmistus kunstialasteks ettekanneteks. • Kunsti puudutav üldsõnavara. • Haridusalane terminoloogia. • Vestlus ja arutelu mitmesugustel teemadel. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara; • on omandanud ingliskeelse kunstialase ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime kunsti-, haridus- ja erialaste ingliskeelsete tekstide lugemise ning sisu refereerimisega nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab inglise keeles suhelda. Inglise keel I (algajatele) 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), I semester, mitteeristav hindamine Kursuse läbinu oskab ennast tutvustada, suhelda lihtsamates argisituatsioonides, mõistab lihtsamaid inglise keelseid tekste ning oskab küsimuste põhjal neist rääkida. Sisukirjeldus • lihtsamad igapäevased vestlusteemad ja sõnavara (sh enese tutvustamine, enesekohase info edastamine), • lihtsamad grammatilised konstruktsioonid, • küsisõnad ja küsimuste esitamine, • kunsti puudutav üldsõnavara, • vestlusteemad Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja sõnavara, • omandanud inglise keele grammatika ja sõnavara ulatuses, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele C2; • tuleb toime lihtsamate inglise keelsete tekstide tõlkimisega sõnaraamatu abil ning oskab tekstist küsimuste abil kõneleda, • suudab lihtsamates argisituatsioonides inglise keeles suhelda. Inglise keel II 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Vestlusteemad ja terminoloogia. • Tööalane sõnavara, CV kirjutamine ja töövestlus. • Muuseumid, galeriid, reisimine. • Kunstivoolud. • Erialane sõnavara. • Erialased ettekanded ja arutelud. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja täiendanud sõnavara • on omandanud ingliskeelse erialase või/ja etteantud teemal ettekande ettevalmistamise ja esitamise põhioskused; • tuleb toime töö-, kunsti- ja erialaste tekstide lugemise, sisu refereerimise ja anaalüüsiga nii suuliselt kui kirjalikult; • suudab koostada ingliskeelse CV; • suudab mitmesugustel teemadel inglise keeles vestelda ja arutleda. Inglise keel II (algajatele) 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • vestlusteemad ja terminoloogia, • lihtsam tööalane sõnavara, • mitmesugused grammatilised konstruktsioonid, küsimuste moodustamine • välimuse ja iseloomu kirjeldamine, • reisimisega seotud sõnavara, • erialane sõnavara. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süvendanud oma inglise keele oskust ja sõnavara, • tuleb toime lihtsamate inglise keelsete tektside lugemise ja tõlkimisega, oskab teksti põhjal küsimusi esitada, • oskab kirjeldada inimeste välimust ja iseloomuomadusi, • suudab mitmesugustel lihtsamatel teemadel inglise keeles vestelda. EESTI KEEL JA KIRJALIKE TÖÖDE METOODIKA Maht 6 EAP Eesmärk on arendada süstemaatiliselt suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; anda teadmised, mis võimaldavad koostada ja vormistada akadeemilisi kirjalikke töid ja neid ka avalikel aruteludel kaitsta. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab end väljendada nii esseistlikus kui ka teaduslikus stiilis nii kirjalikult kui ka suulisel esinemisel; • oskab kasutada emakeelt, vältides stiilivigu; • tunnetab eesti keele omapära Euroopa üldises keelesituatsioonis; • tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise (kirjastiilid, kirjasuurused, jne) ja koostamise (tööde struktuur) põhinõudeid; • teab, mida arvestada uurimisteema valikul, kuidas otsida teoreetilisi allikmaterjale, kuidas püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; oskab viidata kasutatud kirjandusele ja refereerida materjale, vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ning täiendavaid uurimustöö lisasid. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika I 1 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Teadusliku töö tunnusjooned ja liigid. • Teaduslike tööde stiil ja keel. • Kirjalikud õpioskused. • Esseed ja referaadid. • Teaduslike tekstide mõistmise ja koostamise eripärad. • Väidete esitamine ja nende tõestamine. • Kirjaliku töö struktuur ja vormistus. • Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, nõuded kirjandusloetelule. • Terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab koostada korrektseid eriala- ja tarbetekste; • tunneb teksti strateegiat, struktuuri ja materjali järjestamise põhimõtteid; • tunneb teaduslike tekstide lugemise eripära, oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale ja koostada märkemeid ning nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu; • tunneb teadusliku žanri keelelist ja stiililist eripära; • väljendab oma mõtteid loogiliselt. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika II 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), III semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Võõrmõjud eesti keeles ja tsitaatsõnade kasutamine. • Bürokraatiakeele ilmingud. • Liiased väljendid. • Veaohtlikud sõnad kokku- ja lahkukirjutamises. • Rektsioonilaiendid. • Koordinatsioon, ellips ja kiilung. • Relatiivlause paiknemine. • Sõnavara ja stiiliõpetus, kõne- ja lausekujundid, fraseoloogilised väljendid. • Laenuline sõnavara ja keeleuuendus. • Sõnastusvead: süntaktilis-stilistilised, semantilis-leksikaalsed, loogikavead ja sisulised vastuolud. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on süstemaatiliselt õppinud suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust; • on täiendanud oma teadmisi õigekeelsusreeglitest; • oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste; • väldib sõnastus- ja loogikavigu; • tunneb ja oskab kasutada keelehooldeallikaid. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika III 1 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), VII sem, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Teksti liigid žanripõhiselt (essee, uurimus, traktaat, arutlus, tööprotsessi kirjeldus, päevik, ametikiri jt). • Teksti sisemine loogika, ülesehitus ja materjali liigendamine. • Oskuskeel ja üldkeel. • Kirja-, stiili- ja kirjavahemärkide vead. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • tunneb erinevaid tekstiliike ja oskab vastavalt valitud žanrile koostada erinevaid tekste; • oskab teksti liigendada ja loogiliseks tervikuks arendada; • tunneb oma eriala terminoloogiat; • väldib keelelisi vigu. Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika IV 1 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), VII sem, mitteerisav hindamine Sisukirjeldus • Teadusliku töö tunnusjooned. • Soovitused teoreetiliste materjalide leidmiseks. • Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, kirjandusloetelu koostamine. • Erialasele kirjanduse tugineva refraadi või essee kirjutamine Õpiväljundid Kursuse läbinu: • tunneb akadeemiliste kirjalike tööde vormistamise ja koostamise põhinõudeid; • oskab valida uurimisteemat, otsida teoreetilisi allikmaterjale; • oskab viidata kasutatud kirjandusele, refereerida materjale, nõuetekohaselt vormistada kasutatud kirjanduse loetelu ja uurimustöö lisasid; Eesti keel ja kirjalike tööde metoodika V 1 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), VIII sem, mitteerisav hindamine Sisukirjeldus • Teema valik. • Uurimisprobleemi sõnastamine ja fokuseerimine, uurimisküsimuste täpsustamine. • Probleemi olulisuse ja uurimisväärsuse põhjendamine. • Teoreetiliste allikate kriitika. • Märkmete vormistamine. • Uurimustöö metodoloogilised lähtekohad. • Lõputöö struktuur ja vormistus. • Refereerimine, tsiteerimine, allikatele viitamine, kirjandusloetelu koostamine. • Lõputöö esitlemine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab püstitada uurimisküsimusi ning uuringu eesmärke; • oskab eristada kvalitaiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning valida enda uurimustööks sobiva meetodi; • tunneb avaliku esinemise põhireegleid ja suudab otstarbekalt, loogiliselt ja selgelt argumenteerida oma valikuid. KUNSTIAJALUGU Maht 8 EAP Eesmärk on anda üldteadmised kunstikultuuri ajaloolistest aspektidest, olemusest ja mitmekülgsetest arengusuundadest. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • omab ülevaadet kunstikultuuri arenguloolistest sõlmpunktidest; • teab kursusel käsitletud olulisemaid kunstiperioode, -maid, -teoseid, koolkondi ja kunstnikke; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali analüüsida; • märkab ja mõtestab kunsti avaramas kultuurisfääris ja ühiskonnas; • on võimeline kujundama põhjendatud kunstialaseid hoiakuid ning analüüsima oma töid kasutades erialast terminoloogiat; • orienteerub iseseisvalt nüüdiskunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas. Kunstiajalugu I 3 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Antiik-Kreeka ja -Rooma kultuuripärand, antiigi ja varakristliku kunsti vahekord. • Islami kunsti mõju romaani stiili väljakujunemisel. • Keskaja kunstikultuur ja rahvusvaheline gootika. • Uusaja universaalse kunstnikutüübi sünd Itaalia renessansskultuuris. • Manerism – ajastu usuliste vastuolude peegelpilt. • 17. sajandi kunstimaailmade paljusus, barokilik elutunnetus ja Prantsusmaa juhtroll kunstimaailmas. • 18. sajandi rokokoo versus kodanlik kunst. • Antiigi taasavastamine ja (neo)klassitsism Euroopas. • Klassitsism versus romantism • Baltisaksa kunstikultuur Eestis 17. sajandist kuni 19. sajandi alguseni. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet Euroopa kunstikultuurist, selle mitmepalgelisusest ja arengusuundadest alates antiikajast kuni 19. saj alguseni; • teab Euroopa tähtsamaid kunstnike ja visuaalse kunsti näiteid antiikajast kuni 19. saj alguseni; • mõistab kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse; • oskab arutleda arhitektuuri ning kujutava kunsti teemadel ning võrrelda Lääne kunsti Eesti näidetega. Kunstiajalugu II 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), III semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Prantsuse kunst 19. sajandil. • Romantism. • Realism. • Imprsessionism. • Postimpressionism. • Juugend, sümbolism, rahvusromantism. • Fovism, kubism. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet modernismi klassikast ja mõistab 20. sajandi kunstistrateegiaid; • teab Euroopa 20. sajandi tähtsamaid kunstnikke, koolkondi ja visuaalse kunsti näiteid; • mõistab kunstiuuenduse kui protsessi tähtsust üldises kultuuriloos; • tunneb kunstikirjanduses ja -kriitikas kasutatavaid olulisemaid mõisteid ja termineid; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada. Kunstiajalugu III 3 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), IV semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism. • Futurism, dada, sürrealism. • Saksa ekspressionism, „Die Brücke“, „Der Blaue Reiter“. • 1940-50-ndad USA-s, New Yorgi koolkond, abstraktne ekspressionism. • Pop-kunst USA-s ja Euroopas, konseptualism, minimalism. • Neo-ekspressionism, transavangard, postmodernism. • Eesti kunst 1920-30-ndatel, Pallas. • Eesti kunst II MS ajal ja peale sõda. Õpiväljundid Aine läbinu: • orienteerub kaasaegse kunsti mitmepalgelises ja vastuolulises maailmas; • on omandanud teatava hulga kunstiajaloo-alaseid teadmisi; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada; • on saanud ülevaate eesti kunstiajaloost; • suudab seostada eesti kunstiajalugu euroopa kunstiprotsessidega ja näha tervikut. VISUAALSE KESKKONNA AJALUGU (vastavalt õppekavale) Maht 4 EAP Eesmärk on saada algteadmised dekoratiivkunsti ja interjööri arenguloolistest sõlmpunktidest ja eesti rahvakunsti erinevatest valdkondadest. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab algteadmisi erinevate ajastute ruumiprogrammide väljakujunemisest, sisekujundusstiilidest ning dekoratiivkunstiesemete paigutusest interjöörides alates renessansist kuni 20. sajandi lõpuni; • oskab vormitunnuste põhjal teha vahet erinevatel stiilidel ja teab vormimuutuste põhjusi ning kultuurilist tausta; • tunneb Euroopa suunda näitavaid interjööre, teab olulisemaid arhitekte ja sisekujundajaid ning oskab vahet teha erinevate ajastute ruumikujundusvõtetel; • orienteerub eesti rahvakunsti ja lähinaabrite rahvaloomingu erinevates aspektides ja kõrgkultuuridest saadud impulssides; • suudab näha eesti rahvakunsti seost nüüdisaegse sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga. Visuaalse keskkonna ajalugu I 1 EAP (T, N, Mö, Ma ja S õppekavale) , II semester, mitteeristav hindamine. Rahvakunst Sisukirjeldus • Rahvakunsti mõiste, aines ja piirid. • Rahvakunsti mõjutavad ajaloolised, sotsiaalsed ja keskkonnategurid. • Arhitektuur, elamusisustus, tarbevara ja tööriistad. • Kombed ja tavad; märgid ja sümbolid. • Rahvarõivad, ehted, vaibad: tähenduslikkus, funktsioon, materjal, tehnika, paikkondlikud eripärad, mood. • Traditsioonid ja rahvakunst kui inspiratsiooniallikas tänapäeval. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet rahvakunsti mõjutavates teguritest; • orienteerub eesti rahvakunsti erinevates aspektides; • on tutvunud eesti rahvarõivaste, ehete ja tarbeesemete paikkondlike eripärade, sümboolika, erinevate tehnikate ja materjalidega; • omab eeldust eesti rahvakunsti loovaks arendamiseks nüüdisaegses sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. Visuaalse keskkonna ajalugu II 3 EAP (T, N, Mö, Ma ja S õppekavale), III semester; eristav hindamine. Dekoratiivkunsti stiilid ja interjööriajalugu Sisukirjeldus • Varasemate kultuuride ornamentika mõju 18.-20. sajandi dekoratiivkunstile. • Dekoratiivkunst ja ruumikujunduspõhimõtted gooti- ja renessansiperioodil. • Barokk ja rokokoo dekoratiivkunstis ja interjööris. • Idamaade mõju Euroopa 16.-19. sajandi dekoratiivkunstile. • Klassistsistlikud ja historistlikud interjöörid. • Dekoratiivkunsti suhted tööstusliku tootmisega. Arts and Crafts liikumine. • Juugend ja Art déco dekoratiivkunstis ja interjööris. Eesti rahvusromantism. • Modernism, funktsionalism ja traditsionalism interjöörikujunduses. Bauhaus, Skandinaaviamaad. Õpiväljundid Aine läbinu: • on saanud algteadmised dekoratiivkunsti erinevatest valdkondadest, vormi ja ornamentika arengust ja transformeerumisest stiiliajaloos; • teab põhilisi interjöörikujunduse ja ruumiplaneerimise põhimõtteid alates keskajast kuni 20. sajandi keskpaigani; • orienteerub erinevate ajastute olulisemates ajaloolistes stiilides ja ruumikujundusvõtetes ning oskab vormitunnuste põhjal teha nende vahel vahet; • teab stiilide vaheldumise peamisi põhjuseid ja kultuurilisi tagamaid; • suudab kirjeldada ja analüüside erinevaid stiiliperioode, kasutades erialast terminoloogiat. FILOSOOFIA Maht 6 EAP Eesmärk on omandada traditsioonilised filosoofia põhimõisted nende kujunemise ajaloolisel taustal ja õppida nägema filosoofia küsimuste seotust kultuurilise tegelikkusega. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab alusteadmisi filosoofiast (põhimõisted, valdkonnad, koolkonnad, perioodid) ja oskab neid väljendada; • oskab kasutada neid teadmisi, avamaks arutlevas vormis filosoofia põhiküsimusi; • on teadlik filosoofia ajaloolisest iseloomust ning selle ajaloo mõjust tänasele kultuurilisele situatsioonile; • on välja arendanud mõninga loova ja kriitilise mõtlemise võime filosoofia käsitlusala piires ning oskab vajadusel seda rakendada ka teiste kultuurivaldkondade käsitlemisel. Filosoofia I 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), IV semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Filosoofia sünd; joonia koolkond. • Eleaadid ja antiikatomistid. • Sokrates ja sofistid. • Platon ja Aristotels. • Hellenism. • Antiikfilosoofia tänapäevased tõlgendused. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • evib alusteadmisi antiikfilosoofiast; • on teadlik filosoofia (Vana-Kreeka) päritolust ning filosoofiliste põhiküsimuste kujunemisest; • on teadlik filosoofilise mõtlemise kujunemisest kui alternatiivist müüdilisele maailmamõistmisele; • on tutvunud eetiliste küsimuste kujunemislooga; • oskab analüüsida filosoofiavaldkonda lähtuvalt selle jaotumisest distsipliinideks nagu eetika, epistomoloogia, metafüüsika ja esteetika; • tunneb hellenismiaja filosoofia iseärasusi võrreldes klassikalise perioodiga. Filosoofia II 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), V semester, eristav hindamine. Sisukirjeldus • Hilishellenism. • Keskaegne filosoofia; jumalatõestused. • Uusaegne filosoofia; ratsionalistid, empiirikud. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • evib alusteadmisi kesk- ja uusaegsest filosoofiast; • oskab käsitleda kristliku maailmanägemise seost filosoofilise mõtlemisega ja selle seose muutumist läbi keskaja; • tunneb uusaegse loodusteaduse ja filosoofilise mõtlemise seoseid ning loodusteadusliku mõtlemise mõju endisele skolastilisele paradigmale. Filosoofia III 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), VI semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • David Hume ja Immanuel Kant. • Valgustus, modernism. • Postmodernism ja kaasaja filosoofia. • Analüütilise ja kontinentaalse filosoofia eristus. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • Evib alusteadmisi 19. ja 20. sajandi filosoofiast; • oskab käsitleda valgustuse mõistet seoses Kanti-eelse ja -järgse filosoofiatraditsiooniga; • orienteerub (mõningal määral) kaasaja filosoofiavoolude paljususes; • oskab käsitleda tänapäevaste filosoofiaprobleemide seost kogu eelneva filosoofiatraditsiooniga. ETTEVÕTLUSE ALUSED Maht 4 EAP Eesmärk on tutvustada ettevõtluse põhimõtteid ja anda baasteadmised oma loominguliste saavutuste realiseerimiseks ettevõtluskeskkonnas. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest ja esmaseid teadmisi osalemiseks majandustegevuses; • orienteerub ettevõtluse terminoloogias, valdab baasteadmisi ettevõtluse põhimõtetest ja oskab neid praktikas kasutada; • on omandanud teadmised seadusandlusest, toetusmehhanismidest ja erinevatest ettevõtlusvormidest, mis on abiks edaspidiste äriprojektide edukaks elluviimiseks, samuti tegutsemisel eraettevõtjana; • on saanud isikliku äriplaani koostamise kogemuse ja oskab seda rakendada; suudab algatada ning ellu viia erinevaid kunstiprojekte; • tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades. Ettevõtluse alused I 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), VI semester, mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Majanduskeskkond, indiviid ja majandus. • Väikeettevõtlus, ettevõtluse vormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, MTÜ). • Toetusmeetodid turunduses: reklaam, avalikud suhted, isiklik müük, promotsiooniüritused. • Turustuskanalid. • Ettevõtte asutamisdokumendid ja registreerimine, kapitali allikad. • Ettevõtte siseplaneering. • Tööturg Eestis ja Euroopa Liidu riikides. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab ülevaadet majanduse toimemehhanismidest; • orienteerub ettevõtluse terminoloogias, põhimõtetes ja dokumentatsioonis; • tunneb erinevaid ettevõtluse vorme; • teab turundusmeetodeid ja oskab kasutada turunduskanaleid; • tunneb tööturu hetkeseisu ja suundumusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidu maades. Ettevõtluse alused II 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale),VII semester, eristav hindamine Sisukirjeldus • Ettevõte ja äriplaan. • Kunstiinstitutsioonid; kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii roll kunstielus. • Kunstniku portfoolio. • Kunstiprojekt, kontseptsoonist ja planeerimisest teostuseni. • Projekti eelarve koostamine, rahastusvõimalused, rahastusallikad ja rahataotlused. • Näituse kommunikatsioon, trükised, kujundus. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab koostada äriplaani; • teadvustab kunstniku, kuraatori, muuseumi ja galerii rolli kunstielus; • oskab kirjutada ja algatada kunstiprojekte ning viia neid läbi konseptsioonist teostuseni; • tunneb erinevaid rahastus- ja toetusallikaid ja oskab koostada projekti eelarvet; • suudab koostada ja kureerida näitust ja teab reklaami, trükiste ja kujunduse koostamise konseptsioone ja põhimõtteid. SISSEJUHATUS DISAINI 3 EAP (N, Mö, Ma ja S õppekavale; T 2009. ja 2010. a õppekavale; Me alates 2010. a õppekavale), II semester, eristav hindamine Eesmärk on teadvustada disainiga seotud protsesse, vaadata disaini laiemas kontekstis ning tutvustada disaini kui eriala. Sisukirjeldus • erinevad lektorid ja teemad, loengud, õppereisid, -filmid ja videod; • loomemajandus Eestis ja maailmas; • bränd ja ettevõtlus; • disain laiemas kontekstis/disain kui protsess, ökodisain; • tarbekunst ja disain; • disainiajaloo sõlmpunktid ja olulisemad terminid; • eesti tarbekunst/disain ja disainerid; • töö stilistina – praktilise kogemuse jagamine; • disainiseminar. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • orienteerub disaini valdkonna teemades; • orienteerub disaini valdkonna terminoloogias; • teadvustab disaini rolli ühiskonnas; • oskab hinnata oma sobivust disainialaseks tööks. SISSEJUHATUS RESTAUREERIMISSE 3 EAP (N, Mö, Ma ja S õppekavale), III semester, eristav hindamine Eesmärk on anda ülevaade muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost, eesmärkidest, seadusandlusest ning kultuuripärandi säilitamise põhimõtetest ning tutvustada restaureerimist kui eriala. Sisukirjeldus • Lühike sissevaade restaureerimise/konserveerimise terminoloogiasse. • Restaureerimise- konserveerimise ajalugu. • Restaureerimis- ja konserveerimiseetika ja –filosoofia. • Süsteem Eestis (seadusandlus, institutsioonid, haridus, inimesed, töövõimalused). • Külaskäigud konserveerimisega tegelevatesse asutustesse. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • orienteerub restaureerimise terminoloogias; • omab ülevaadet kutsele esitatud nõuetest; • oskab hinnata oma sobivust restaureerimisalaseks tööks. II. Praktilised üldained JOONISTAMINE Maht 10 -18 EAP (vastavalt õppekavale) Eesmärk Pakkuda visuaalseks kommunikatsiooniks vajalikke joonistuslikke võimalusi ja vahendeid erinevate ülesannete lahendamiseks. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • on arendanud nägemise/mõõtmise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu joonistamise alusteadmisi: kompositsioon/ülesehitus, struktuur/ruum/perspektiiv, tekstuur/faktuur, vorm, inimese anatoomia/proportsioon, valgus/vari, üldistuse ja detaili vahekord; • rakendab neid vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi natuurist joonistamisel; • kasutab erinevaid joonistusmaterjale (grafiitpliiatsid, süsi, sangviin, pastell, seepia) ja joonegraafika võimalusi; • oskab vabakäeliselt skitseerides visualiseerida erinevaid ideid; • on arendanud oma nägemismälu. Joonistamine I 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Geomeetrilised vormid ja natüürmort. • Ülesehitus ja kompositsioon. • Proportsioonid ja suurused. • Valgus ja vari. • Perspektiivireeglid. • Tahk- ja traatpea. • Joonegraafika. • Erinevad materjalid, faktuur ja tekstuur. • Visandid. Õpiväljundid Aine läbinu: • teab ja rakendab joonistuse ülesehituse põhimõtteid; • oskab kujutada geomeetrilisi vorme, objekte ja natüürmorte, arvestades esemete kuju, suuruste ja materjalidega; • on võimeline komponeerima tahk- ja traatpea erinevaid vorme; • suudab võimalikult adekvaatselt edasi anda proportsioone, vormi ja perspektiivi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist); • tabab visualiseeritava objekti olemust (lühiajalised visandid); • oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi. Joonistamine II 3 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Kipspea. • Inimpea ja portree. • Käed ja jalad. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja –materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab joonistada kips- ja inimpead, portreed, käsi ja jalgu, arvestades proportsiooni- ja anatoomiareegleid; • annab võimalikult adekvaatselt edasi vormi, kasutades valgust ja varju, jälgides tervikut (olulise/ebaolulise eraldamist); • tunneb perspektiivireeglite kasutamise põhimõtteid; • tabab kiiresti, visandades figuuri iseloomulikku poosi; • oskab kasutada erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi. Joonistamine III 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), III semester, eristav hindamine (komisjoniga.) Sisukirjeldus • Portree ja poolfiguur. • Inimskelett ja torso. • Vorm/valgus/vari. • Anatoomia-, proportsiooni- ja perspektiivireeglid. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab joonistada portreed ja poolfiguuri, arvestades modelli isikupära, inimpea ja -keha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid; • tunneb inimskeleti ja torso üleehituse üldiseid põhimõtteid; • oskab valgus-varju ja perspektiivi kaudu edasi anda vormi; • tabab kiiresti visandades figuuri iseloomulikku poosi; • tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid • kasutab erineva tugevusega grafiitpliiatseid ja pindmaterjale (süsi, sangviin, pastell, seepia) ja rakendada erinevaid joonegraafika võimalusi. Joonistamine IV. Figuur 3 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), IV semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Figuur ja akt. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Perspektiiv. • Visandamine. • Joonistustehnikad ja -materjalid. • Tasemetöö (F õppekaval)* Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kujutada inimfiguuri ja akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid; • oskab valguse-varjuga modelleerides edasi anda vormi; • tunneb ja oskab rakendada perspektiivireegleid; • kasutab vastavalt vajadusele erinevaid pind- ja kattematerjale; • rakendab oma töödes joonegraafika võimalusi; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri iseloomulikke poose. • on suuteline ette valmistama ja teostama tasemetöö etteantud teemal (F õppekaval)* Tasemetöö (mahus 1 EAP) tuleb sooritada ka neil F tudengeil, kes IV semestril on õppinud külalisüliõpilasena mõnes muus kõrgkoolis ega ole seetõttu läbinud kursust joonistamine IV Joonistamine V 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma ja S õppekavale), V semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Akt. • Valgus/vari ja hele/tumedus. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Interjöör. • Perspektiiv. • Joonegraafika. • Visandid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kujutada akti, arvestades inimkeha anatoomilisi iseärasusi ja proportsioonireegleid; • oskab valguse-varjuga, hele-tumedusega modelleerides edasi anda vormi; • suudab perspektiivireegleid rakendades kahemõõtmelisel pinnal kujutada ruumi; • tunneb erinevaid pind- ja kattematerjale ja suudab loovalt kasutada erinevaid joonegraafika võimalusi; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose ja olemust; • kasutab joonistuslike võimalusi isikupäraselt ja loovalt. Joonistamine VI 3 EAP (T, N, Me, Mö, Ma ja S õppekavale), VI semester, eristav hindamine (komisjoniga.) Sisukirjeldus • Akt. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Rakurss.. • Perspektiiv • Pildipinna komponeerimine. • Kaksikfiguur ja figuurikompositsioonid. • Stilisatsioon. • Visandid. • Tasemetöö Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kujutada inimfiguuri ja akti erinevates poosides, asendites ja rakurssides, kasutades perspektiivireegleid; • tunneb inimkeha põhilisi anatoomia- ja proportsioonireegleid; • põimib natuurist joonistamise reegleid oma ideede ja vabajoonistuslike elementidega ja oskab luua figuurikompsitsioone; • valdab pildipinna ja kompositsioonireeglite kasutamist; • oskab inimkeha kujutada nii natuurist lähtuvalt kui stiliseeritult; • kasutab erinevaid materjale ja joonegraafika võimalusi; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose ja olemust. • on suuteline ette valmistama ja teostama tasemetöö etteantud teemal* *Tasemetöö (mahus 1 EAP) tuleb sooritada ka neil T, N, Me, Mö, Ma ja S tudengeil, kes VI semestril on õppinud külalisüliõpilasena mõnes muus kõrgkoolis ega ole seetõttu läbinud kursust joonistamine VI Joonistamine VII 3 EAP (Ma õppekavale),VII semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Inimfiguur, akt. • Rakurss. • Perspektiivi- ja proportsioonireeglid. • Vabajoonistuslikud temaatilised ülesanded. • Erinevad joonistuslikud võimalused. Õpiväljundid Aine läbinu: • tunneb inimkeha põhilisi anatoomia- ja proportsioonireegleid; • oskab kujutada inimfiguuri erinevates poosides ja rakurssides, kasutades perspektiivireegleid; • suudab põimida natuurist joonistamise reegleid oma ideede ja vabajoonistuslike elementidega; • on võimeline iseseisvalt ja loovalt kujutama ümbritsevat keskkonda ja oma ideid. VISANDID 3 EAP ( Ma õppekavale), I, III, V semester; eristav hindamine (komisjoniga). Eesmärk on õppida kiiresti tabama ja visualiseerima ümbritsevat. Sisukirjeldus • Inimfiguur ja akt. • Modelli omapära. • Liigutused ja poosid • Erinevad materjalid. • Joonistustehnikad ja –materjalid. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab töödada modelliga; • on suuteline kiiresti visandades tabama inimfiguuri poose; • oskab kiiresti visualiseerides välja tuua modelli isikupära; • on omandanud kiire mõtlemise-, analüüsi-, üldistamis- ja kujutamisoskuse; • tunneb erinevate materjalide (grafiit- ja söepliiats, süsi, sangviin, seepia, tušš) kasutamise võimalusi. MAALIMINE Maht 10-15 EAP (vastavalt õppekavale) Eesmärk on panna alus innovatiivseks ja loominguliselt avatud mõtlemiseks ja anda praktiline maalikogemus, mis baseerub maalikunsti rikkalikul ajalool ja traditsioonilistel maalitehnilistel vahenditel. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • on omandanud traditsioonilised manuaalsed maalitehnilised oskused; • oskab natuurist maalides iseseisvalt püstitada eesmärke kompositsiooni-, värvi-, valgus/varju-, detaili/üldistuse vahekorra ja ruumi/vormiproblemaatika lahendamiseks; • rakendab saadud teadmisi vastavalt ülesannetele natüürmordi, portree, figuuri, akti ja ruumi maalimisel; • tunneb erinevaid maalitehnikate, stiilivõtete ja materjale kasutamise võimalusi; • on uue reaalsuse loomiseks arendanud nägemise/vaatlemise, käelise tegevuse ja võrdleva analüüsi kaudu visualiseerimis- ja abstraktse mõtlemise oskust. Maalimine I 3 EAP (T, N, Me, Mö, F ja S õppekavale), I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Akvarelltehnikad. • Erinevad võimalused ja meetodid. • Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised. • Maalikompositsioon. • Koloriit, värvikontrast, värvivahekorrad. Õpiväljundid Aine läbinu: • suudab rakendada akvarellmaali võtteid vormi ja ruumi kujutamisel; • oskab natüürmordi ja esemete maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika võimalusi (kiht-kihiline, märg-märjale, monokroomne sulatamine, väljapesemine, ülemaalimine, pintslilöögithnika jne); • oskab leida huvitavaid maalikompositsioone, luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme; • tunneb erinevaid koloriidi ja värvivahekordade kasutamise võimalusi ja on õppinud tundma värvikontrasti seaduspärasusi; • omab praktilisi oskusi akvarellmaali kasutamisel, lähtudes maalikunsti traditsioonidest. Maalimine II 2 EAP (T, N, Me, Mö, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Erinevad tehnikad ja alusmaterjalid. • Natüürmort, esemed, objektid ja seadeldised. • Portree. • Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine. • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab natüürmordi, esemete ja/või portree maalimisel kasutada erinevaid akvarellitehnika ja/või kattematerjalide võimalusi; • omab lihtsamaid praktilisi maalitehnilisi oskusi ja võtteid vormi ja ruumi kujutamisel; • kasutab erinevaid võtteid pildipinna komponeerimisel ja oskab luua maalikompositsioone; • oskab luua pildipinnal tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme; • näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi, värvikontrasti seadusi ja tunneb erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi. Maalimine III 3 EAP (T, N, Me, Mö, F ja S õppekavale) , III semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Akvarell- ja kattevärvid (guašš ja akrüül). • Portree ja poolfiguur. • Abstraktne ja realistlik kujutamisviis. • Maali- ja kompositsiooniprobleemide lahendamine. • Koloriit, värvikontrast ja värvivahekorrad. • Loomulik ja kunstlik valguses. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kasutada akvarell-, guašš- ja/või akrüülmaali võtteid vormi, ruumi ja inimese kujutamisel; • oskab rakendada erinevaid kujutamisviise ja taotlusi portree ja poolfiguuri maalimisel (näiteks karakterportree, ekspressiivne portree, portree-ikoon, portree-plakat); • näeb ja analüüsib värvide omavahelisi vahekordi ja rakendab erinevaid koloriidi kasutamise võimalusi; • oskab pildipinda komponeerida, luua tervikut ja lahendada detaili/üldistuse probleeme; • tunneb erinevaid koloriidi kasutamise ja värvide segamise võimalusi; • teab valguse mõjul värvitoonide ja intensiivsuse muutumise põhimõtteid. Maalimine IV 2 EAP (T, N, Me, Mö, F ja S õppekavale), IV semester, eristav hindamine (komisjoniga) Sisukirjeldus • Kattevärvid (guašš-, akrüül- ja õlivärvid). • Poolfiguur, figuur ja akt. • Erinevad kompositsioonivõimalused. • Abstraktne ja realistlik kujutamisviis. • Mikroskoopilise ja makroskoopilise motiivi kasutamine. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab kasutada guašš-, akrüül- ja õlimaali võtteid poofiguuri, figuuri ja akti kujutamisel; • rakendab erinevaid maalikompositsioone ja oskab luua pildipinnal tervikut ning lahendada detaili/üldistuse probleeme; • kasutab erinevaid koloriite ja oskab töödes rakendada värvi hele-tumeduse, intensiivsuse, sooja-külma põhimõtteid; • oskab kasutada erinevaid motiive ja kujutamisviise oma ideede kujutamisel. Maalimine V 3 EAP (T, N, Me, Mö ja S õppekavale), V semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Kattevärvid (õli- ja akrüülvärvid). • Figuur, akt ja kaksikfiguur. • Maalikunstist lähtuvad erinevad võimalused. • Maalikompositsioon ja kompositsioonimaal. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab süsteemset ettekujutust ja oskusi akrüül- ja õlivärvide kasutamise võimalustest; • oskab õlivärvidega maalides kujutada objekte, esemeid, figuuri ja akti; • oskab modelleerida vormi värvitoonide, hele-tumeduse ja valguse-varjuga; • on võimeline teostama erinevaid maalikompositsioone lähtuvalt töö iseloomust; • on omandanud maalilise mõtlemise ja väljenduse oskused vastavalt oma eriala vajadustele. Maalimine VI 2 EAP (T, N, Me, Mö ja S õppekavale), VI semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Õli- ja akrüülvärvid. • Figuur, akt ja mitmefiguurilised kompositsioonid interjööris. • Maalikompositsioonid ja loominguline idee. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab süsteemset ettekujutust õlivärvidest ning segatehnikast, oskab neid kasutada ja rakendab kattevärvide tarvitamise tehnoloogilisi võtteid; • oskab õlivärvidega maalides kujutada figuuri ja akti ning mitmefiguurilisi kompositsioone; • on omandanud maalilise mõtlemise ja väljenduse oskused vastavalt oma eriala vajadustele ja suudab teostada vabaloomingut; • orienteerub maalistiilides ja –suundades; • on võimeline värvide abil väljendama oma ideid ning lahendama erinevaid maalikompositsioone. MAALIPRAKTIKA 2 EAP (T, N, Me, Mö, F ja S õppekavale), IV semester, mitteeristav hindamine. Eesmärk on anda võimalus reaalses keskkonnas maalimise ja joonistamise kaudu arendada nägemist, kujundlikku mõtlemist, käelist osavust, värvitunnetust ja analüüsioskust. Sisukirjeldus • Maalimine ja joonistamine erinevas keskkonnas, looduses ja/või linnaruumis. • Mitmesugused joonistamis- ja maalitehnikad. • Olustiku visandamine, jäljendamine ja väljendmine. • Erinevad kompositsioonid. • Perspektiiv. • Mitmeplaanilisus. Õpiväljundid Aine läbinu: • on suuteline vabas õhus maalides/joonistades kasutama erinevaid tehnikaid ümbritseva keskkonna kujutamisel; • suudab lühema- ja pikemaajaliste töödega visualiseerida olustikuvaateid; • oskab leida huvitavaid motiive ja valdab pildipinna kompositsioonilist organiseerimist; • on tegelenud erinevate koloriidi kasutamise võimalustega; • oskab rakendada oma töödes perspektiivireegleid; • loob pildipinnal tervikut ja oskab lahendada detaili/üldistuse probleeme. ÜLDKOMPOSITSIOON Maht 3 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused kompositsiooni põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust; • eristab ja rakendab intuitiivset ning klassikalist lähenemist eesmärgipärase terviku loomisel; • loob kompositsioone ja struktureerib tasapinda ning ruumi; • ühitab ja proportsioneerib erinevaid mahtusid, materjale ja stiile; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada joont, pinda, faktuuri, vormi; • on arendanud kompositsiooni kaudu stiilitaju ja ajastutunnetust; Üldkompositsioon I 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Staatika ja dünaamika. • Rütm ja ornament. Ornamendi rütmistamine. • Ribaornament. Ornament piiratud ja piiramata pinnal. • Sümmeetria ja asümmeetria • Taust. • Tihedus ja hõredus. Aktsent. • Kompositsiooni tasakaal. Õpiväljundid Aine läbinu: • on omandanud kompositsiooni baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel; • süstematiseerib ja suhtestab pindu, kujundeid ja vahekordi; • seostab värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid; • on võimeline nõuetekohaselt vormistama oma tööd. Üldkompositsioon II 1 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Ruum ja tunne. • Rütm, värv ja objekt ruumis. • Avatud ja suletud ruum. • Tasapinna tõstmine ruumi. Õpiväljundid Aine läbinu: • tajub vormi ja kujundite nüansse ja mitmekesisust; • väljendab oma emotsioone ja ideid vormis ja kujundikeeles; • tõlgendab, sõnastab ja kirjeldab kujundit ja protsessi; • kasutab omandatud teadmisi loomeprotsessis. VÄRVUSÕPETUS Maht 3 EAP Eesmärk on anda põhiteadmised ja oskused värvusõpetuse põhialustest, ajaloost ja erinevatest printsiipidest. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • mõistab kunstiteose struktuurset ühtsust ja terviklikkust; • ühitab ja proportsioneerib erinevaid toone ja värvusi; • oskab rakendada värvide karakteristikat ja värviringi kui värvuste tekkimise süsteemi; • oskab oma ideede visualiseerimisel kasutada värvust; • oskab oma aega praktiliseks tööks planeerida, valida vajalikke vahendeid ja töövõtteid. Värvusõpetus I 1 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Töövõtted ja värvuste tekkimiste põhimõtted. • Värvuste süstematiseerimine. • Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud. • Värviring kui süsteem. • Tonaalsus, toonid ja varjundid. Õpiväljundid Aine läbinu: • on omandanud värvusõpetuse baasteadmised, põhimõtted ja manuaalsed oskused; • rakendab omandatud töövõtteid oma ideede ja erinevate ülesannete teostamisel; • süstematiseerib ja suhtestab värve, kujundeid ja vahekordi; • mõistab värviringi süsteemsust; • suudab segada värvide õigeid hele-tumedusastmeid ja toonivahekordi ning neid vastavalt vajadusele järjestada ja proportsioneerida; • on võimeline nõuetekohaselt vormistama oma tööd. Värvusõpetus II 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), II semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Objektiivsed ja subjektiivsed värvikarakteristikud. • Erinevad kontrastiprintsiibid. • Värviharmooniad erinevates taustsüsteemides. • Värvuste omadused ja rakendamine. • Värviteooria tundmine. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab segada soovitud tooni primaarvärvidest; • teeb vahet värvitunnustel, tunnetab värvialade ulatust, tajub värvi nüansse ja mitmekesisust; • väljendab oma emotsioone ja ideid värvis; • tõlgendab, sõnastab ja kirjeldab värvi ja protsessi; • kasutab omandatud teadmisi loomeprotsessis. SKULPTUUR Maht 2-8 EAP (vastavalt õppekavale) Eesmärk on anda alusteadmised skulpturaalsete vormide loomiseks ja arendada loovust, ruumilist mõtlemist, nägemismälu ja jäljendamisoskust. Aineploki üldised õpiväljundid Aineploki läbinu: • omab klassikalise skulptuuri alusteadmisi ja manuaalseid oskusi nende rakendamiseks; • on omandanud skulpturaalse vormi nägemise ning jäljendusvõime ja orienteerub anatoomia ja proportsiooni võimalustes; • omab alusteadmisi materjali- ja tehnoloogiaõpetusest; • tunneb ja mõistab tänapäevast kunstikeelt ning skulptuuri mõisteid (ready-made, installatsioon, land-art, jne) ning oskab neid rakendada; • püstitab eesmärke, genereerib ideid, sõnastab kontseptsioone ja leiab oma ideedele praktilised teostamisväljundid; • on arendanud endas sotsiaalset ja keskkonna-alast tundlikkust ning oskab seda rakendada erialases töös ja loometegevuses. Skulptuur I 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F õppekavale), I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • Vormi modelleerimine savis. • Karkasside valmistamine ja kasutamine skulptuuris. • Geomeetrilised vormid – kera/ kuup/ püramiid. • Näo detail (nina/ suu/ silm/ kõrv). • Käsi/jalg/pea. • Reljeef kipsmudeli järgi. • Ümarplastiline vorm vastavalt teemale (loomaplastika, mahuline monogramm vms). • Modelleerimine natuurist või/ja stilisatsioon. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab modelleerida skulptuuraalset kolmemõõtmelist vormi savis; • tunneb vormiüldistuse geometriseerimise ja stiliseerimise põhimõtteid; • on võimeline tegema lihtsamaid skulptuurikarkasse lähtuvalt töö iseloomust, • oskab lähtuvalt etteantud kipsmudelist või/ja natuurist modelleerida ümarplastilisi objekte, käsi, jalgu või/ja inimpead; • oskab madal- või kõrgreljeefina kujutada portreed või/ja autoportreed; • oskab välja mõelda ja teostada loomateemalise plastilise skulptuuri või/ja plastilise (stiliseeritud) objekti vastavalt teemale. Skulptuur II 2 EAP (N, Mö õppekavale), II semeser, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus (erineb sõltuvalt õppekavast ja erialast) • Skulpturaalsete mahulis-ruumiliste objektide ja kompositsioonide loomine erinevatest materjalidest (paberist, papist, vineerist jpm). • Arhitektoonika/ dekoratiivne skulptuur. • Voltimine, murdmine, painutamine ja lõikamine. • Erinevad tehnilised võtted sõltuvalt kasutatavast materjalist. • Origami. Õpiväljundid Aine läbinu: • oskab luua erinevatest või/ja etteantud materjalidest ruumilis-vormilisi objekte; • omab teadmisi skulpturaalse vormi olemusest ja suudab neid visualiseerida; • on edasi arendanud vormiharmoonia nägemist, ruumilist mõtlemist ja käelisi oskusi; • oskab teha dekoratiivset vormi või arhitektoonikat. Skulptuur III 2 EAP (Mö, Ma õppekavale), III semester, eristav hindamine (komisjoniga) Sisukirjeldus • Vormi modelleerimine savis. • Portreereljeef (natuuri järgi). • Portree (natuuri järgi)/ modelleerimine kipspea järgi. • Figuuri- või aktikrokii/ figuraalne kompositsioon. • Mahulis-plastiline vorm vastavalt teemale. • Pisiplastika modelleerimine/ dekoratiivse väikevormi või arhitektoonika tegemine. • Stilisatsioon. • Anatoomia- ja proportsioonireeglid. • Kolmemõõtmelise objekti suurendamine/vähendamine Õpiväljundid Aine läbinu: • rakendab savi modelleerimise võimalusi kolmemõõtmelise objekti loomisel natuuri järgi või/ja oma loominguliste ideede väljendamisel; • oskab töötada modelliga ja modelleerida natuuri järgi portreed; • tunneb ja oskab kasutada inimanatoomia- ja proportsioonireegleid; • suudab kiiresti teostada kolmemõõtmelist figuuri- või aktikrokiid; • omab mõõtmisoskusi, et vähendada/suurendada kolmemõõtmelist objekti ja kasutab vastavalt vajadusele stilisatsiooni võimalusi; • suudab etteantud või vabateemal luua pisiplastikat, väikevormi või arhitektoonikat. Skulptuur IV 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F õppekavale), IV semester, eristav hindamine (komisjoniga). Sisukirjeldus • 20. sajandi lõpu kunsti väljendusvahendite ja ideeliste programmide genees. • Nüüdiskunsti olemus, mõisted, põhimõtted, lähtekohad ja omavahelised seosed. • Ready-made skulptuur. • Ruumi-installatsioon. • Kohaspetsiifiline installatsioon. • Installatsioon/land-art. • Kontseptuaalne installatsioon linnaruumis. Õpiväljundid Aine läbinu: • tunneb ja mõistab tänapäevast kunstikeelt ning skulptuurimõisteid (ready-made, installatsioon, land-art jne), põhimõtteid ja olemust ning oskab neid rakendada kaasaegse kunsti võtmes; • suudab orienteeruda kaasaegse kunstimaailma mitmepalgelisuses ja vastuolulisuses, püstidada probleeme, genereerida ja esitleda oma ideid; • suudab välja mõelda ready-made skulptuuri idee ja selle teostada; • on tutvunud mitmesuguste võimalustega keskkonnakunsti, kohaspetsiifilise installatsiooni või/ja ruumi-installatsiooni loomiseks, oskab analüüsida erinevaid teemasid, sõnastada konseptsioone ja oma ideid praktikas teostada; • tunneb erinevaid materjali- ja meediavõimalusi konseptuaalse installatsiooni loomiseks, oskab ühendada erinevaid kunstiliike oma idee väljendamiseks ning on suuteline välja pakkuma konseptuaalse installatsiooni ideid, sõnastama konseptsioone ja teostama vähemalt ühe ideedest kasutades 3D visualiseerimisvõimalusi ja fotomontaaži. KUJUTAV GEOMEETRIA 2 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), I semester, eristav hindamine. Eesmärk Kursuse läbinu oskab kujutava geomeetria teoreetilisi printsiipe oma tegevustes rakendada. Sisukirjeldus • Ruum, selle tajumine ja kujutamine • Projektsiooniline joonestamine. Mituvaade. Aksonomeetria. • Klassikaline kujutav geomeetria. Monge meetod. Paralleelprojektsioon. • Perspektiiviõpetus ja selle erinevad meetodid. • Kujutava geomeetria digitaalsed võimalused. Joonestusprogramm CAD. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • teab kujutava geomeetria põhiprintsiipe ja omab ülevaadet ruumi tajumise ja kujutamise ajaloost; • on omandanud teoreetilised alused kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks tasapinnal ja oskab neid praktiliselt kasutada; • tunneb kujutatava ruumi olemust tänapäeva geomeetriast ja tunnetusest lähtudes; • oskab rakendada perspektiiviõpetuse erinevaid meetodeid; • on analüüsivalt ja loovalt arendanud oma ruumitaju. ARVUTIGRAAFIKA 3 EAP (T, N, Mö, Ma ja S õppekavale) , I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Eesmärk Kursuse läbinu on võimeline arvutigraafika võimalusi sidustama kompleksselt oma loomingulistes töödes. Sisukirjeldus • Kujundusgraafika olemus, arvutigraafika liigid. • Skaneerimine ja salvestamine. • Värvisüsteemid (RGB ja CMYK). • Tüpograafia üldpõhimõtted Vektorgraafika • Programmi Adobe Illustraator töövahendid ja parameetrid. • Kujundite loomine ja värvimine. • Joone paksuste ja struktuuri muutmine, bitmap-kujutise ülejoonistamine. • Joondamiste ja korduste loomine pindade tekitamiseks, kujundite kombineerimine (pathfinder tööriistaga). Rastergraafika • Erinevatele väljunditele (veeb ja trükk) loodava bitmapgraafika võrdlemine ja tööprotsesside erinevuste analüüs. • Adobe Photoshop. • Retušeerimine ja värvikorrektsioon. • Digipiltide allalaadimine, salvestamine. • Selekteerimine, objektide väljalõikamine, kollaaž. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • saab aru arvutigraafika eri liikidest (vektorgraafika ja rastergraafika), enim kasutatavatest failiformaatidest, cmyk ja rgb värvisüsteemist ja pilditihedusest; • omab ülevaadet tüpograafia ajaloost ja mõistetest, teab ja tunneb põhilisi kirjaliike ja –stiile, teab ja oskab kasutada erinevaid tüpograafilisi võtteid teksti vormindamiseks; • teab ja oskab kasutada vektorgraafika programmi (Adobe Illustrator) põhilisi töövahendeid; • loob ja stiliseerib kujundeid erinevate tehniliste lahenduste kaudu, suudab kasutada erinevaid pinna ja joone värvimise ning struktuuritekitamise võtteid,oskab rasterpildist tekitada vektorjoonistust ja luua illustratsiooni; kasutada kujunduses fotot; • teab ja oskab kasutada rastergraafika programmi (Adobe Photoshop) põhilisi töövahendeid; • oskab skaneerida, muuta pildi füüsilisi mõõtmeid ning resolutsiooni, muuta värviruumi ja teha värvikorrektsioone, luua selektsioone. FOTOGRAAFIA 2 EAP (T, N, Mö, Ma ja S õppekavale), I semester, eristav hindamine (komisjoniga). Eesmärk on õppida rakendama visuaalse kommunikatsiooni fotograafiaalaseid võimalusi ja erinevaid viise ning süüvida ümbritseva keskkonna olemusse, kasutades fotokaamerat. Sisukirjeldus • Valgus, valguse tasakaal (päevavalgus, hõõglambivalgus, valgus varjualas, segavalgus jne). • Liikumine, säriaegade kasutamine; liikuva või liikumatu kaamera kasutamine. • Teravussügavus; suletud või avatud objektiiviava. • Välklambi kasutamine. • Algteadmised reprotööst, reprodutseeritava objekti valgustamine, Photoshopi kasutus. • Foto kompositsioon, ülesehitus, ruum, perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus. • Erinevad praktilised loomingulised ülesanded (näiteks tuntud kunstiteosest lähtuva fototeose loomine, tekst & pilt). • Erinevad praktilised tehnilised ülesanded (näiteks valge valgel, must mustal). • Oma loominguliste tööde pildistamine ja fotodest portfoolio koostamine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • oskab kasutada fotokaamerat ja fotograafilisi väljendusvahendeid; • rakendab fotograafia alusteadmisi: kaadri kompositsioon/ülesehitus, ruum/perspektiiv, valgus/aeg/tundlikkus vahekordi vastavalt fototeose eesmärgile; • kasutab nimetatud teadmisi maastiku, ruumi, liikumise ja objekti pildistamisel; • suudab oma ideid foto kaudu mõistetavaks teha; • oskab pildistada oma erialaseid jms töid ning koostada fotodest portfoolio.
Teoreetilised üldained	I. Teoreetilised üldained, 35 EAP
VALIK- JA VABAAINETE MOODUL	VALIK- JA VABAAINETE MOODUL 16 EAP I. Üldainete valikplokid A – Teoreetiline valikplokk • Eesti kunsti ajalugu • Esteetika ja kunstifilosoofia • Kunst postmodernses ühiskonnas B – Pedagoogiline valikplokk • Kunstipedagoogika • Arengupsühholoogia • Andragoogika C (C I ja C II) – Loominguline valikplokk • Graafika • Loominguline projekt II. Vabaained VALIK- JA VABAAINETE MOODUL I. Üldainete valikplokid A – Teoreetiline valikplokk EESTI KUNSTI AJALUGU ESTEETIKA JA KUNSTIFILOSOOFIA KUNST POSTMODERNSES ÜHISKONNAS 8 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale) Eesmärk on anda kunsti teoreetilise käsitlemise viisidest alusteadmised, mida kunsti- ja loometegevuse hindamisel ja planeerimisel rakendada. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • orienteerub kaasaja kunstis ja filosoofias ning näeb nende seoseid laiema kultuuritaustaga; • omab alusteadmisi esteetikast, kunstifilosoofiast ja kaasaja, sh eesti kunstiajaloost; • oskab kultuuriteooria, esteetika ja kunstifilosoofia vahendeid kasutades loovalt ja kriitiliselt ümbritseva tegelikkusega suhestuda; • tunneb postmodernistliku kunstikultuuri probleemaatikat ning oskab seda seostada valdkondadega väljaspool kunsti, sh meedia, kultuuri, poliitika, majanduse jt ideoloogiatega; • oskab enda kui loovisiku tegevust teoreetiliselt mõtestada ja leida praktilises kunstiloomes õpitud teooriast pidepunkte ja seoseid. Eesti kunst pärast II maailmasõda 3 EAP, VI semester; mitteeristav hindamine.* Sisukirjeldus • Eesti kunst peale II maailmasõda, alates 1945. aastast kuni tänapäevani. • Sotsialistlik realism ning esteetilise positsiooni taaskehtestamine eesti kunstis; uued analüüsid ja interpretatsioonid. • Paradigma muutused, eesti avangardkunst ja 1980.aastate stagnatsiooniperiood. • Postmodernistlik ideoloogia eesti kunstis, uus rahvusromantismi laine. • 1990. aastate kunst ja kunstielu, institutsionaalsed muutused ning uue tehnoloogia ja meedia mõju ja tähendus eesti kunstis. Õpiväljundid Aine läbinu: • on saanud ülevaate eesti kunstiajaloost alates 1945. aastast kuni tänapäevani; • suudab seostada eesti kunstiajalugu muu maailma kunstiprotsessidega ja näeb tervikut; • mõistab eesti kunstiloomingut mõjutanud olulisemaid ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse; • on omandanud teatava hulga kunstiajaloo-alaseid teadmisi; • oskab iseseisvalt leida erialast kirjandust, sellega töötada ja visuaalset materjali mõtestada ja sõnastada. Esteetika ja kunstifilosoofia 3 EAP, VII semester; mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus Esteetika 1. Esteetika mõiste, ajalugu ja käsitlusvaldkond. Aine ja vorm. 2. Immanentne ja filosoofiline esteetika. 3. Anti-essentsialism ja traditsioonilise esteetilise tõlgendamise metafüüsilised alused. Platon. 4. Esteetiline kunstikäsitlus, ”esteetiline hoiak” . 5. Interpretatsioon ja intentsioon. 6. Kunsti hindamine ja meeldimine, vahetu kogemine. 7. Ajaproov kunsti hindamises. Kunstifilosoofia • Kunstifilosoofia mõisted: kunst, teos; kunsti defineerimine. • Institutsionaalne kunstiteooria. • Psühhoanalüütiline, fenomenoloogiline, eksistentsialistlik, marksistlik jne kunstikäsitlus. • Kriitika XX sajandi kunstifilosoofias. • Fenomenoloogiline kunstikäsitlus tänapäeval. • Mõisted: väljendus, sisu ja romantism, vorm ja formaalsus, tõlgendus, ilu, hüve, ruum, värv, joon, ihu, maailm, kunstiteos, tõde. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab üldist ülevaadet esteetika ja kunstifilosoofia temaatikast, meetoditest, problemaatikast ja tegijatest; • tunneb analüütilise esteetika peamisi valdkondi seoses kunsti tegemise, hindamise, säilitamise ja kogemisega; • tunneb tõlgendava kunstifilosoofia ajaloolisi vorme ja nendega seonduvaid käsitlusi tänapäeval; • oskab mõtestada nii fenomenoloogiliste kui ka esteetiliste kunstikäsitluste põimitult motiveerivat problemaatikat XX sajandi kunstifilosoofias; • omab ettekujutust filosoofia ja esteetika vaadetest kunstile ja suundumustest selles vallas. Kunst ja postmodernnne ühiskond 2 EAP; VII semester ; mitteeristav hindamine Sisukirjeldus • Postmodernse ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised erisused. • Postmodernne kunst ja liigipiiride ähmastumine. Massikultuuri fenomen. • Dokument postmodernses kunstis. Kunst ja ajalugu. • Meediareflektiivne kunst. Reklaam. • Poliitiline kunst. Kultuuri- ja kunstipoliitika. "Kultuurisõjad". • Keha ja seksuaalsuse interpreteeringud kaasaegses kunstis. • Autobiograafiline kunst. "Teise" probleem Lääne kulturoloogias. • "Maastiku" ja "territooriumi" kujutamine nüüdiskunstis. • Kaasaegse kunsti "topeltmängulisus”. • Digitaalse pildiloome tagajärjed kunstis ja selle tõlgenduses. Õpiväljundid Aine läbinu: • omab ülevaadet modernse ja postmodernse ühiskonna kultuurivaldkondade vahekordade muutumisest, nüüdiskunsti suundumustest ja toimemehanismidest alates 1960 .aastatest; • orienteerub tänapäeva kunsti erinevates interpretatsioonides ja kunstikriitikas; • oskab analüüsivalt arutleda kaasaegse kunsti seesmiste ja kontekstuaalsete küsimuste, kunstipiiride kadumise ja kunsti objekti dematerialiseerumise teemal; • oskab näha kunsti suhteid ja seoseid meedia, poliitika, majanduse jt ideoloogiatega; • tunneb nüüdiskunsti erinevaid ideoloogiad ning nende loomise ja levitamise metoodikaid. B – Pedagoogiline valikplokk KUNSTIPEDAGOOGIKA ARENGUPSÜHHOLOOGIA ANDRAGOOGIKA 8 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale) Eesmärk on anda kursuslasele kui potentsiaalsele kunstipedagoogile ülevaade pedagoogika valdkonda puudutavatest põhilistest distsipliinidest. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab alusteadmisi kunstipedagoogika, arengupsühholoogia ja andragoogika tähtsamatest mõistetest, meetoditest ja peamistest töövõtetest; • omab ettekujutust psühholoogia- ja pedagoogikaalaste teadmiste kasutusvõimalustest õpi- ja õpetamismeetodite väljatöötamisel; • oskab arvestada mitmesuguste tegurite ja protsessidega õppetundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel; • on saanud ettekujutuse ja baasoskused edasiõppimiseks ja töötamiseks kunstipedagoogina. Kunstipedagoogika 3 EAP, VI semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Kunstiõpetuse ajalugu (üldised suundumused, meetodid). • Kunstiõpetuse ja ateljeetöö ettevalmistamine, ainekava ja tööplaani koostamine eri sihtgruppidele. • Erinevad õpi- ja õpetamismeetodid. • Kunsti ja õpitulemuste hindamine. Motivatsioon ja tagasiside. • Õpikeskkonna kujundamine. • Laste kujutava tegevuse arengu etapid. Multiintelligentsuse teooria. • Loovus ja võimed. Loovuse arendamine. Praktilised ülesanded; lasteaia, kunstiringi või/ja (kunsti)kooli külastus. Õpiväljundid Aine läbinu • omab alusteadmisi kunstipedagoogikast ja kunstiõpetuse ajaloost; • oskab õppeprotsessi eesmärgistada ja koostada kunstiõpetuse ja ateljeetöö ainekava, õppeülesannet, tunnikava, tööplaani; • tunneb kunstiõpetuse õpi-, õpetamis- ja hindamismeetodeid; • teab loova ja arendava õpikeskkonna kujundamise põhimõtteid; • oskab laste arengu etappidega loovtegevuse õpetamisel arvestada; • tunneb motivatsiooni ja loovust takistavaid ja arendavaid tegureid; • on saanud praktilise kogemuse kunsti õpetamisest. Arengupsühholoogia 2 EAP, VII semester, mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Arengupsühholoogia valdkonnad ja põhiküsimused. • Ülevaade inimese arengut mõjutavatest teguritest. • Motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng prentaalsest perioodist kuni hilise täiseani. • Lapse areng imikueas, koolieas ja murdeeas. Täiskasvanuiga. Vanadus. • Erinevad arenguteooriad. • Arengu hindamiseks ja uurimiseks kasutatavad meetodid. • Arenguprobleemid ja -häired. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; • oskab kirjeldada iseloomulikke muutusi erinevates vanuserühmades ja arenguetappides; • omab ettekujutust arengu hindamise võimalustest ja meetoditest; • omab ettekujutust normarengust ja arenguprobleemidest. Andragoogika 3EAP, VII semester; mitteeristav hindamine. Sisukirjeldus • Täiskasvanute koolituse ja andragoogi koht haridussüsteemis, eripära, kutsestandard ja õiguslik reguleerimine. • Täiskasvanute koolitamise põhimõisted, teemad ja meetodid; täiskasvanute õpetamise erinevus laste õpetamisest ehk andragoogika mudel. • Koolitusprotsessi planeerimise ja läbiviimise põhimõtted. • Koolituse õppuse ettevalmistamine, meetodite valimine, õppevahendite kohandamine ja läbiviimine kaasüliõpilastele. • Oskuste suurenemise, isikliku arengu ja sotsiaalse õppimise mudelid. • Õppemeetodite ja õppimise tulemuslikkuse vaheline seos: õpetaja-, õppija- ja õppeainekesksus. • Täiskasvanutele õppimisvõimalusi pakkuvad institutsioonid Eestis. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • teab täiskasvanute koolitamise põhimõisteid; • on saanud teadmised, kogemused ja oskused koolitaja ja õppijana; • oskab planeerida, ette valmistada ja läbi viia koolituse täiskasvanutele; • tunneb erinevaid õpi- ja õpetamismeetodeid, on teadlik õppemeetodite ja õppimise tulemuslikkuse vahelisest seoset ja oskab valida sobivamaid meetodeid; • oskab teha õpi- ja õpetamisprotsessist kokkuvõtet, anda tagasisidet, teha eneseanalüüsi ja anda hinnangut läbiviidud koolitusele nii õppija kui õpetajana. C I – Loominguline valikplokk GRAAFIKA LOOMINGULINE PROJEKT 8 EAP (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale) Eesmärk on arendada ja süvendada isikupäraseid võimeid,et olla igapäevases töös loovam, julgem ja vabam, mis on tervikliku loovisiku kujunemise eelduseks. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • on võimeline tegema isikupärast vabaloomingut; • oskab oma ideede väljendamisel kasutada joonistamise, maalimise ja graafika tehnikate vahendeid ja võimalusi; • suudab mõtestada, analüüsida ja vajadusel sõnastada oma loomingu protsessi ja tulemust; • on oluliselt rikastanud oma erialaspetsiifilisi pädevusi, laiendades sellega oma võimalusi tööturul. Graafika 3 EAP, VI semester; mitteeristav hindamine. Eesmärk on isikupäraste ja loominguliste võimete, manuaalsete oskuste ja erialasptsiifiliste pädevuste arendamine graafikatehnikate teoreetilise tundmaõppimise ja praktilise teostamise läbi. Sisukirjeldus • Kõrgtrükk, linoollõige. • Sügavtrükk, kuivnõel. • Graafikatehnikate kasutamise võimalused rakenduskunsti erialadel. • Kompositsioon ja töö tehnikates. • Näituseprojekti tegemine ja koostamine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on omandanud teadmisi graafika trükitehnikatest; • orienteerub klassikaliste trükitehnikate arenguloos; • oskab erinevaid trükitehnikaid ära tunda; • oskab isikupäreselt kasutada kõrg- ja sügavtrükitehnikat; • suudab saadud teadmisi ja oskusi analüüsida ja kasutada oma erialases tegevuses, tunneb graafikatehnikate kasutamise võimalusi rakenduskunsti erialadel; • on võimeline kursuse jooksul valminud töödest kokku panema (grupi)näituse. Loominguline projekt 5 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine. Joonistamine ja maalimine Eesmärk on arendada edasi varem omandatud oskusi ning kasutada loomingulist potentsiaali, et visualiseerida ümbritsevat keskkonda ja oma ideid. Sisukirjeldus Kursus võib lõppeda näituseprojektiga. Joonistamise ja maalimise osakaal kursusetel on varieeruvad. Joonistamine. • Inimfiguur, akt. • Rakurss. • Perspektiivi- ja proportsioonireeglid. • Ideede loov visualiseerimine (vabajoonistuslikud temaatilised ülesanded). Maalimine • Keerukamad maaliprobleemid. • Erinevad maalitehnikad. • Ideede genereerimine ja praktiliste lahenduste leidmine • Tänapäeva maalikunsti võimalused ja temaatika. • Müstifikatsioon ja narratiivsus maalikunstis. • Sõna ja pilt Õpiväljundid Joonistamine Aine läbinu: • oskab kujutada inimfiguuri erinevates poosides ja rakurssides, kasutades perspektiivi- ja proportsioonireegleid; • oskab töötada modelliga; • suudab põimida natuurist joonistamise reegleid oma ideede ja vabajoonistuslike elementideg • on arendanud nägemis-, mõtlemis-, analüüsi- ja kujutamisoskust; • on võimeline loovtegevuseks ning suudab iseseisvalt ja loominguliselt kujutada ümbritsevat keskkonda, oma ideid ning erialaseid kavandeid. Maalimine Aine läbinu: • orienteerub paremini tänapäeva maalikunsti suundades ja stiilides; • omab süsteemset ettekujutust maalitehnikate võimalustest ja valdab erinevaid tehnoloogilisi võtteid; • oskab püstitada eesmärke, genereerida ideid ja leida praktilisi lahendusi; • oskab lahendada temaatilisi ülesandeid ja teostada keerukamaid maalikompositsioone loovalt ja isikupäraselt; • suudab mõtestada, analüüsida ja sõnastada oma maalimise protsessi ja tulemust. C II – Loominguline valikplokk GRAAFIKA LOOMINGULINE PROJEKT 8 EAP Eesmärk on arendada ja süvendada isikupäraseid võimeid,et olla igapäevases töös loovam, julgem ja vabam, mis on tervikliku loovisiku kujunemise eelduseks. Õpiväljundid Aineploki läbinu: • on võimeline tegema isikupärast vabaloomingut; • oskab oma ideede väljendamisel kasutada erinevaid kunstilisi võimalusi ja tehnilisi võtteid ja vahendeid • suudab mõtestada, analüüsida ja vajadusel sõnastada oma loomingu protsessi ja tulemust; • on oluliselt rikastanud oma erialaspetsiifilisi pädevusi, laiendades sellega oma võimalusi tööturul. 3 EAP, VI sem, mitteeristav hindamine. Graafika 3 EAP, VI semester; mitteeristav hindamine. Eesmärk on isikupäraste ja loominguliste võimete, manuaalsete oskuste ja erialasptsiifiliste pädevuste arendamine graafikatehnikate teoreetilise tundmaõppimise ja praktilise teostamise läbi. Sisukirjeldus • Kõrgtrükk, linoollõige. • Sügavtrükk, kuivnõel. • Graafikatehnikate kasutamise võimalused rakenduskunsti erialadel. • Kompositsioon ja töö tehnikates. • Näituseprojekti tegemine ja koostamine. Õpiväljundid Kursuse läbinu: • on omandanud teadmisi graafika trükitehnikatest; • orienteerub klassikaliste trükitehnikate arenguloos; • oskab erinevaid trükitehnikaid ära tunda; • oskab isikupäreselt kasutada kõrg- ja sügavtrükitehnikat; • suudab saadud teadmisi ja oskusi analüüsida ja kasutada oma erialases tegevuses, tunneb graafikatehnikate kasutamise võimalusi rakenduskunsti erialadel; • on võimeline kursuse jooksul valminud töödest kokku panema (grupi)näituse. Loominguline projekt 5 EAP, VII sem, mitteeristav hindamine. Paberplastika ja Paberi dekoreerimise tehnikad Eesmärk on eneseväljendus läbi vormi ja ruumi, looduse ja inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuuride ja vormide mõistmine, nende omavahelised seosed, tähendused ja rakendus. Sisukirjeldus Paberplastika (3 EAP) • Vormirhitektoonika • Paberplastika võtted • Ornamentaalsed paberstruktuurid. Nende ajalugu • Ornamentaalsete paberstruktuuride loomine erinevate printsiipide alusel • Moodulkombinatoorika • Vormiarhitektoonika kaasaegses kunstipraktikas • Näituseprojekti tegemine ja koostamine Paberi dekoreerimise tehnikad (2 EAP) • Paberitehnikate tutvustus (lühike ajalooline ülevaade) • Paberi dekoreerimiseks vajalikud materjalid • Erinevad paberi dekoreerimisvõtted (kliistripaberid, marmoreeritud paberid batikapaber, soolapaber, toidukilepaber jne • Paberi valamine Õpiväljundid Paberplastika Aine läbinu: • Oskab loovalt lahendada arhitektoonseid ülesandepüstitusi • Tunneb erinevaid paberplastika võtteid ja oskab neid loominguliselt rakendada • Tunneb vormiarhitektoonika seoseid kaasaegse kunstipraktikaga • Mõistab looduse ja inimegevuse tulemusena tekkinud vormistruktuuride ülesehitust, märkab seoseid ümbritsevas keskkonnas Paberi dekoreerimise tehnikad Aine läbinu: • Tunneb erinevaid paberi dekoreerimisvõtteid • Oskab paberit kui materjali ning selle dekoreerimisvõtteid loovalt oma töös kasutada Orienteerub paberi dekoreerimisvõtete ajaloos alates 01.09.2011 on TKK üldainete valikplokkide ainetes mitteeristav hindamine, v.a juhul, kui kursus toimub mõnes teises kõrgkoolis ja lõpeb eristava hindamisega või kui õppejõud on erandkorras kokku leppinud teisiti. II. Vabaained Maht 8 EAP; (T, N, Me, Mö, Ma, F ja S õppekavale), mitteeristav hindamine Aineploki üldised õpiväljundid Aineploki läbinu: • on vastavalt oma valikule süvendanud mitmesuguseid teadmisi ja oskusi; • oskab koguda, selekteerida, analüüsida ja kriitiliselt hinnata uut teavet ja siduda seda oma varasemate teadmiste ja kogemustega; • on valmis loovaks ja pidevaks enesearenduseks teoorias ja praktikas. Vabaainete valiku põhimõtted Vabaaineid on võimalik valida TKKs pakutavate ainete hulgast ja teistest kõrgkoolidest. *TKK vabaainetes on mitteeristav hindamine, v.a juhul, kui kursus toimub mõnes teises kõrgkoolis ja lõpeb eristava hindamisega.
Praktilised üldained	II. Praktilised üldained, 49 EAP
ERIALAMOODUL	Erialamoodul 140 EAP
Erialaained	I. Erialaained, 104 EAP
Lõputöö	IV. Lõputöö, 15 EAP
Erialaained	II. Disaini suuna ained, 15 EAP
Erialased valikained	III. Erialased valikained, 6 EAP (kohustuslik valida 6 EAP ulatuses)
Eriala alused. Materjalist tooteks
Eriala alused. Kliendiprojekt
Eriala alused
Eriala alused. Tehnoloogiakursused
Tehnoloogiakursused
Tekstiil ruumis
Materjalist tooteks
Erialane kommunikatsioon
Moeprojekt
Trükitekstiil
Tootearenduspraktika
Piltvaip
Kollektsiooni loomine
Firmapraktika
Tootearendus
Autorikursus
Ettevalmistus lõputööks
Visuaalne väljendusoskus
Erikursused
A DISAINI SUUNA MOODUL
Kaasaegse tekstiilikunsti väljendusvahendid