|
Õppekava aineKonserveerimisbioloogia
| Õppeaine |
| Ainekood |
RR.12.01 |
| Õppeaine nimetus |
Konserveerimisbioloogia |
| Ainepunkte |
2 EAP |
| Hindamisviis |
Mitteeristav |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2013 S,2263 |
| Õppeaasta |
2 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
| Spetsialiseerumine |
konserveerimine/restaureerimine |
|
| Üldkirjeldus |
|---|
| Analüüsitakse biokahjustuste tekitajaid ja biokahjustusprotsesse. Käsitletakse bioloogilisi ohutegureid konserveerimisel ja restaureerimisel ning bioloogiliste meetodite kasutamist kultuuripärandi säilitamisel. |
|
| Eesmärk |
|---|
| Anda süstemaatiline ülevaade biokahjustusi tekitavatest elusorganismidest ja erinevate materjalide ning objektide biokahjustusprotsessidest . |
|
| Vormikirjeldus |
|---|
Teemad
Biokahjustuse situatsioon – osalised ja protsessid, ohutegurid ja kaitse
Biokahjustuste tekitajad.
Elusolendite klassifikatsioon.
Mikroorganismid - bakterid, tsüanobakterid, aktinomütseedid, seened, pärmseened, vetikad.
Samblikud, samblad.
Putukad, linnud, imetajad.
Biokahjustusprotsessid.
Orgaaniliste materjalide kahjustused.
Anorgaaniliste materjalide kahjustused.
Biokahjustuste kindlakstegemine.
Kaitse biokahjustuste eest.
Ülevaade kahjuritõrje korraldusest.
Mittekeemiline tõrje.
Keemiline tõrje.
Bioloogilised ohutegurid konserveerimisel ja restaureerimisel
Bioloogilised meetodid konserveerimises |
|
| Õpiväljundid |
|---|
teab peamisi biokahjustajaid
tunneb peamistele biokahjustustele iseloomulikke tunnuseid
oskab kirjeldada biokahjustussituatsiooni ja tuletada sellest võimalikke tõrjemeetmeid
on võimeline eristama biokahjustusi teistest kahjustusliikidest |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
