|
Õppekava aineSkulptuuriajalugu. Muutuv materiaalsus
| Õppeaine |
| Ainekood |
SE.26.09 |
| Õppeaine nimetus |
Skulptuuriajalugu. Muutuv materiaalsus |
| Ainepunkte |
2 EAP |
| Hindamisviis |
Mitteeristav |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2016 2263 |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
| Üldkirjeldus |
|---|
| XX sajandi teise poole ja kaasaja skulptuuriloo kursus, mis vanade traditsiooniliste skulptuurimaterjalide (kivi, puu, luu, metall, kips, savi, portselan) uuelaadse kasutuse kõrval keskendub ajalooliselt varem kasutamata (nn mittekunsti) materjalidele ning uute materjalide esmakasutajate-teedrajavate autorite (Joseph Beuys jt) loomingule. Tähelepanu on mh subjektiivse materjalitunnetuse ja eksperimentaalsuse arendamisel. Teoreetilise kursusega kaasneb nn loovtöö ideeprojekti genereerimise vormis. |
|
| Õpiväljundid |
|---|
Aine läbinu:
● teab ja mõistab vanade traditsiooniliste skulptuurimaterjalide (kivi, puu, luu, metall, kips, savi, portselan) vanu ja uusi kasutusstrateegiaid, oskab neid mh avada konkreetsete uute autoristrateegiate kaudu;
● tunneb, mõistab ja väärtustab nn uute materjalide kasutuselevõtu põhimõtteliselt pöördelist tähtsust skulptuuriloos;
● mõistab ja tunnetab skulptuuri materiaalsuse erilist rolli ja väärtust virtuaalsuse ajastul;
● teab uute materjalide klassifikatsiooni ja põhimõtteliselt erinevaid kasutussuundi ning tähtsamaid autoreid (eelkõige Joseph Beuys, Robert Morris, Walter De Maria, Franz Erhard Walther, Arman, Yves Klein, Dieter Roth, Piero Manzoni, Daniel Spoerri, Rauschenberg, Robert Smithson, Bruce Naumann, Paul Thek, Richard Serra jt);
● on lähemalt tuttav erinevate orgaaniliste ja looduslike, sh materia prima materjalide kasutamisega ja neid kasutanud autorite töödega;
● omab ülevaadet inimkehapäritoluliste materjalide kasutusest skulpturaalseis teostes;
● on huvitatud erinevate materjalide kasutusajaloost väljaspool kunsti, mõistab materjali(argi)loo kunstiteosesse kaasamise väärtust ja võimalusi erinevate autorite loomingu näiteil;
● oskab analüüsida nn trash-materjalide sotsiaalseid tekkemehhanisme ja suudab mõista nende sõnumit erinevate autorite töödes;
● orienteerub uute materjalide kasutusstrateegiate paljususes;
● on tuttav ja väärtustab recycled-strateegiaid;
● on inspireeritud teaduslikult uurima ja kunstiliselt katsetama uusi materjale ning arendama oma subjektiivset materjalitunnetust. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
